Sillakohus

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. Liivimaa sillakohtute eelkäijad olid adrakohtud, mis Rootsi riigiasutuste ja Liivimaa rüütelkonna koostöös valminud uue politseikorralduse alusel 1668. aastal asendati sillakohtutega.

Sillakohus (saksa keeles Ordnungsgericht, vene keeles орднунгсгерихт) mille kohta kasutati vahel ka nimesid maakohus, seadusekohus^[1], tõlkest tulenevalt on varasemas eestikeelses kirjanduses on kasutusel olnud ka nimetus korrakohus^[2].

17. sajandil Rootsi ajal Liivimaal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ja Liivimaa kindralkuberneri Johan Skytte poolt alamkohtute kohtureformi käigus ordonantsidega asutatud esimese astme kohtuasutusena maakohus. Kreisi maakohtunikel (landrichter), oli lai pädevus kergemates vaidlusküsimustes, õigusrikkumistes, kuid nad olid tööga üsna ülekoormatud ega tulnud oma ülesannete täitmisega toime, seetõttu seati Liivimaal sisse eraldi politseikohus sillakohtu nime all. Sillakohtu kaks peamist ülesannet olid pagenud talupoegade väljaandmised ning järelevalve teede ja sildade ehitustööde üle.

Sillakohtu institutsioon kaotati 1694-1695 Liivimaa rüütelkonna omavalitsuse likvideerimise käigus. Liivimaa kubermangus toimunud mõisate reduktsiooni käigus riigistati umbes 70% mõisatest ning seega nõrgenes ka Liivimaa rüütelkonna võim kubermangus, seda ärakasutades likvideeris kuningas Karl XI sillakohtud 1694. aastal, nende ülesandeid hakkasid täitma kreisifoogtid (Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemele määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud). 1694. aasta reglemendiga kaotati maavaeslastekohtud ja sillakohtud.

Sillakohtud taastati Venemaa keisririigi võimu poolt 1710. aastal Põhjasõja ajal. Asehalduskorra ajal (1775–1795) Liivimaa kubermangus sillakohtud kaotati uuesti ja nende ülesandeid täitis alammaakohus. Pärast asehalduskorra lõppu taastati Liivimaa kubermangus viis sillakohut uuesti. Eesti aladel taastati sillakohtud Tartus, Pärnus ja Saaremaal.

Talurahvaseaduste ellurakendamisega pärast 1804. aastat moodustati Liivimaa kubermangus juurde neli sillakohut, nendest Eesti aladele kaks: Võru ja Viljandi sillakohus.

Sillakohtute õigused laienesid 19. sajandi jooksul pidevalt, nad muutusid talurahva haldusliku ja politseilise järelevalve universaalorganiks kohapeal.

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele.

Sillakohus koosnes sillakohtunikust (saksa k. ordnungsrichter, rootsi k. ordningsdomare), kahest adjunktist ehk kohtunikuabist ja notarist. Peale nende ametnike olid kohtus ametis arhivaar, protokollija, tõlk, marsikomissar, kantseleiteenijad ja käskjalad.

Sillakohtunik ja adjunktid valiti Liivimaa rüütelkonna poolt mõisnike hulgast teenistusse kolmeks aastaks ning kinnitati ametisse Liivimaa kuberneri poolt, ülesanne oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid.

Notarid valiti ametisse rüütelkonna poolt eluajaks ning nad kinnitati ametisse kubermanguvalitsuse poolt.

Liivimaa maanõunike kolleegium määras ametisse marsikomissari, kes vastutas sõjavägede liikumise eest teedel ja sildadel ning nende korrasoleku eest. Siit ka nimetus sillakohus. Istungeid pidas iga sillakohus oma maakonnalinnas.

Sillakohus allus Liivimaa kindralkubernerile, 1796. aastast Liivimaa Kubermanguvalitsusele. Sillakohtunik andis oma tegudest aru kubernerile, kellele võidi kaevata ka sillakohtu otsuse peale.

Sillakohus tegeles:

• põgenenud pärisorjade asukoha kindlakstegemise ja tagasitoomisega;
• avaliku korra hoidmisega;
• talurahvarahutuste mahasurumisega;
• seaduste täitmise järelevalvega;
• kubermanguvalitsuse korralduste teatavakstegemise ja nende täitmise järelevalvega;
• postiteede, sildade ja parvede ehitamise ja korrashoiu korraldamisega;
• sõjavägede läbimarsi juhatamisega;
• järelevalvega kõrtsinduse, aastalaatade, kaubanduse ja sanitaarolukorra üle;
• järelevalvega jahinduse, veepaisude ja kalatõkete ehitamise üle;
• kriisiolukordade (taudid, õnnetusjuhtumid) lahendamisega;
• kõrgemate kohtute otsuste täideviimisega;
• kriminaalkuritegude eeluurimisega;
• maksude ja trahvide sissenõudmisega.

• Pärnu sillakohus (saksa keeles Pernauer Ordnungsgericht), Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis
• Saaremaa sillakohus (Öselsches Ordnungsgericht), Kuressaare kreisis
• Tartu sillakohus (Dorpater Ordnungsgericht), Tartu kreisis
• Viljandi sillakohus (Fellinsches Ordnungsgericht), Viljandi kreisis
• Võru sillakohus (Werrosches Ordnungsgericht), Võru kreisis

• Riia sillakohus (Der Rigasche Ordunggerichts-Kreis)^[3], Liivimaa kubermangu Riia kreisis
• Võnnu sillakohus (Der Wendensche Ordunggerichts-Kreis^[4]), Liivimaa kubermangu Võnnu kreisis
• Valga sillakohus (Der Walksche Ordunggerichts-Kreis^[5]), Liivimaa kubermangu Valga kreisis

• Adrakohus Eestimaa kubermangus

• Sillakohtust, Eesti Ajaloo Arhiivis