Server

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühendatavatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist.

Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, enamasti Internetis.

Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:

• Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
• Füüsilist arvutit, mis on pandud käitama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
• Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvarateenindus, mis töötab selleks ette nähtud arvutis) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, prindiserver, krüptoserver, ajatempliserver.

Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring Interneti kaudu arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse.

Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid.

Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure ettevõtte või asutuse võrgus või erakasutajatele Interneti kaudu. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemid), on server teoreetiliselt iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või rohkema kliendiga. Näiteks on server süsteem, mille järgi operatsioonisüsteem jagab failid kasutajatele.

Riistvaralises tähenduses mõeldakse serveri all tavaliselt arvuteid, mis on ette nähtud hostima tarkvaralisi rakendusi suure koormusega võrgukeskkonnas.

Kui paljud personaalarvutid on küllalt võimsad, et olla võrguserveriteks, siis selleks ettenähtud serverarvuti sisaldab omadusi, mis teevad ta sobivamaks kasutamaks tootlikus keskkonnas. Nende omaduste hulka võivad kuuluda kiirem protsessor, suuremas mahus ja kiirem muutmälu ja mitu suurt kõvaketast.

Riistvaralised nõudmised serverarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid viib selliste vajadusteni nagu kiire Interneti-ühendus või vajadus teha palju sisend-/väljundoperatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi võrgu kaudu, siis pole neil tingimata vaja kuvarit ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ja kulutaks ressurssi, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.

Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab olema ligipääs pidevalt tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest, omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia serveri töövõimeaeg maksimumini, sest isegi lühiajaline katkestus võib maksma minna rohkem kui süsteemi ostmine ja paigaldamine. Näiteks juba mõne minutilise katkestusaja puhul väärtpaberiturul oleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega.

Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, ja puhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jätkavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust – rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada.

Selleks, et parandada vastupidavust, kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID-kettamassiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele.

Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suurendatud turvalisust, siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serverikeskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks, on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad, kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet. Erinevalt tavalistest arvutitest saab servereid tavaliselt seadistada, sisse ja välja lülitada ning taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist (Out-of-band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivituvad järgemööda, et toidet mitte üle koormata.

Suuremate võimuste vajadusel liidetakse serverid kokku kobararvutiks (inglise Computer cluster)^[1][2]. Kui on vaja ühendada mitu klastrit või veel suuremaid võimsusi, siis kasutatakse võrkraalimist (inglise Grid computing)^[3][4] ja võrkandmetöötlust. Võrdle ka virtuaalmasinaga. Serverite virtualiseerimisega on 21. sajandi alguses jõutud pilvandmetöötluseni (inglise Cloud computing)^[5][6]. Suurte andmemahtude salvestamise kohta vaata EMC²^[7][8].

Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

• graafiline kasutajaliides kas puudub või on valikuline;
• mingil määral võimeline ümber seadistama ja uuendama nii riistvara kui ka tarkvara ilma taaskäivitumiseta;
• täiustatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest;
• andmete pidev ülekanne eri ketaste ja seadmete vahel;
• paindlik ja täiustatud arvutivõrgu võimekus;
• kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega;
• kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme.

Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma käitada suurt hulka rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Seepärast erinevad serverite operatsioonisüsteemid tavaarvutite operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõni operatsioonisüsteem on saadaval nii serveri kui ka tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad serverioperatsioonisüsteemid on UNIXi-põhised, BSD-tootepere ja Linuxi distributsioonid ning Microsoft Windows Server.^[9] Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on areng riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelisi piire. Praegu põhinevad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti vaid konfiguratsiooni poolest.

Peaaegu kogu Interneti struktuur põhineb klient-server-mudelil. Kogu internetiliiklust juhivad nimeserverid, domeeninimede süsteem ja ruuterid.

Maailmas töötab vahetpidamata miljoneid servereid, mis on ühenduses Internetiga, näiteks:

• Veeb
• Nimeserver
• E-post
• Failiedastusprotokoll
• Kiirsuhtlus
• Internetitelefon
• Meedia voogedastus
• Võrgumängud
• Andmebaasid

Iga kasutaja tehtud tegevus nõuab ühte või mitut tegevust ühe või mitme serveri poolt.

Aastatega 2000–2005 serverite elektrikulu maailmas kahekordistus, tõustes 12 miljardilt 23 miljardi kilovatt-tunnini. Enamiku praeguste serverite kasutegur on 20–40%, mis tähendab, et nad raiskavad ära rohkem kui poole neile tulevast elektrienergiast.^[10]

Aastal 2005 kulutasid USA-s serverid 0,6% kogu energiast. Lisaks kulus veel 0,6% energiast jahutussüsteemide peale, mis on vajalikud vältimaks serverite ülekuumenemist.^[11]

Praegu kulub USA-s serverite ja nende jahutussüsteemide peale 2,5% energiast. Aastal 2010 arvati, et kui selline trend jätkub, võib serverite energiatarve 2020. aastaks ületada lennuliikluse energiatarbe.^[12]

• Labaserver
• Superarvuti

• Server
• Out-of-band management
• Ubuntu Server
• Windows Server 2008 R2