Selim Laurikkala
Selim Jalmari Laurikkala (29. detsember 1882 Pyhämaa – 19. november 1957 Helsingi) oli soome vaimulik. Ta tegutses aastatel 1909–1937 vaimulikuna Ingerimaal ja seejärel Soomes.
Ta sündis aastal 1882 Pyhämaal (asub praeguse haldusjaotuse järgi Päris-Soome maakonnas) talupoja perekonnas. Ta lõpetas Uusikaupunkis lütseumi, aastal 1905 astus ta Helsingi Ülikooli[1], mille ta lõpetas aastal 1908. Aastal 1909 pühitseti ta pastoriks.
Ta oli aastatel 1909–1914 koguduseõpetajaks Kattila, Soikkola ja Novasolkka ühendkoguduses. Seejärel oli ta koguduseõpetaja Rääpyvä püha Regina koguduses (kirik asus Rääpyvä mõisas Vsevoložski linnas). Lisaks hooldas ta aastatel 1917–1931 Keltto kogudust (kirik asus praeguse nime ja haldusjaotuse järgi Koltušis Vsevoložski rajoonis), aastatel 1921–1923 Markkova (kirik asus praeguse nime ja haldusjaotuse järgi Markovas Kirovski rajoonis) ja Järvisaari (kirik asus Hattulas, praeguse nime ja haldusjaotuse järgi Šapkis Tosno rajoonis) kogudusi, aastatel 1922–1937 Tuutari (kirik asus Kirchhoffi mäel Lomonossovi rajoonis ja Hietamäe (kirik asus Jälkyläs, praeguse nime ja haldusjaotuse järgi Jalgelevos Lomonossovi rajoonis). Lisaks hooldas ta Petrogradis/Leningradis soome kogudust (aastatel 1923–1937), rootsi kogudust (aastatel 1929–1931) ja eesti kogudust (aastatel 1929–1937).
Ta valiti aastal 1925 Ingerimaa piiskopiks, kuid ta keeldus ametit vastu võtmast, kartes nõukogude ametnike poolt tagakiusamist. Võimud tegid talle reisi- ja elamispiiranguid. Aastal 1927 läks ta pere Soome, kuid ei tulnud tagasi. Aasta 1937 lõpus oli temagi sunnitud Nõukogude Liidust Soome lahkuma.
Soomes oli ta aastatel 1939–1952 koguduseõpetaja Hausjärvil. Aastatel 1952–1957 oli ta ingerisoomlaste pastori Rootsis asukohaga Boråsis.