Sabahi osariik

Sabahi osariik
malai Negeri Sabah
Sabahi osariigi lipp Sabahi osariigi vapp
Pindala: 73 904 km²
Elanikke: 3 418 785 (2020)
Rahvastikutihedus: 46,3 in/km²
Keskus: Kota Kinabalu

Sabah (meremeeste poolt ristitud kui “Tuultealune maa”^[1]) on Malaisia osariik, mis asub Kalimantani saare kaguosas. See on pindalalt ja rahvaarvult suuruselt teine osariik Malaisias.^[2]

Piirneb Malaisia Sarawaki osariigi ja Indoneesia Põhja-Kalimantani provintsiga. Selle lähedale jääb ka Labuani liiduala, mis asub eraldi saartel, ja Brunei riik. Sabahi osariigil on 1290–1450 km (800–900 miili) pikkune rannajoon, mis on ümbritsetud Lõuna-Hiina merega läänes, Sulu merega kirdes ja Sulawesi merega idas.^[3] Osariigi geograafiline struktuur on segu mägistest piirkondadest, randadest ja troopilistest vihmametsadest.^[4]

Osariigi pealinn on Kota Kinabalu. See sai linna staatuse 2000. aastal, millega see oli kuues linnaks arvatud omavalitsus riigis (Malaisia linnad).

Seal asub 4101 m kõrgune Kinabalu, mis on saare kõrgeim tipp ja ühtlasi Malaisia kõrgeim mägi. Osariigis voolab ka Kinabatangani jõgi (560 km), mis on riigi pikkuselt teine jõgi.

2020. aasta rahvaloenduse järgi elas osariigis 3 418 785 inimest.

Vanimaid inimasustuse jälgi on leitud 20 000 – 30 000 aasta tagusest ajast Madai-Baturongi koobastest Darveli lahe äärest.

Sarnaselt Sarawakile ei juhi Sabahi sultan, vaid osariigi juht on kuberner, kelle kuningas nimetab ametisse neljaks aastaks. Alates 2011. aasta algusest on kuberneriks Juhar Mahiruddin.

2020. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sabahi elanikkond 3,418 miljonit inimest. Mehi oli rahvaloenduse andmetel rohkem: 100 naise kohta 109 meest. Pealinn Kota Kinabalu on suurima rahvaarvuga piirkond, 2020. aastal elas seal 500 421 inimest.^[5]

2024. aasta juuli seisuga oli Sabahi elanikkond hinnanguliselt umbes 3,74 miljonit inimest.^[6] Department of Statistics Malaysia (nn Statistikaamet) prognoosib, et 2040. aastaks on Sabahi rahvaarv 5,3 miljonit (eeldades, et 27% elanikkonnast on mittekodanikud).^[7]

Sabahi pealinn Kota Kinabalu (rahva seas kutsutakse “KK”) paikneb Lõuna-Hiina mere ääres. Enne Teist maailmasõda kutsuti linna Jesseltoniks ning seejärel jaapanlastest võõrvallutajate poolt Apiks. Jaapani okupatsiooni ajal pommitasid liitlasväed linna tuhaks, pärast mida ehitati üles õitsev sadamalinn Kota Kinabalu. Linn asub looduslikult kaunis asupaigas - ranniku lähedal on korallsaared ja läänest kõrgub Kinabalu mägi. Kota Kinabalus asuvad mitmed Sabahi olulisemad arhitektuurilised ja ajaloolised vaatamisväärsused - osariigi mošee ja muuseum, teadus- ja tehnoloogiakeskus, etnobotaanikaaed, Atkinsoni kellatorn, Signal Hilli observatoorium, Jalan Gaya tänavaturg ja Sabah Fondi hoone.^[1]

Sabahi kliimat peetakse ekvatoriaalseks ja troopiliseks - madalikel on hinnanguline temperatuur 32°C (90°F) ja kõrgmäestikes keskmiselt 21°C (70°F). Sabah on tavaliselt aastaringselt kuum ja päikseline, kuid ka sademed on tavaline aastaringne nähtus. Sademed on sagedasemad oktoobrist veebruarini ning kuumad ja kuivad perioodid esinevad eelkõige maist septembrini.^[2]

Sabahi flora ja fauna on äärmiselt rikkalik. National Geographic`u tehtud loodusuuringud on näidanud, et 10 km² Sabahi sisaldab rohkem taimestikku ja loomastikku kui Põhja-Ameerika ja Euroopa kokku. Sabahi džungleid klassifitseeritakse vihmametsadeks, mille vanuseks on teadlased hinnanud 130 miljonit aastat (üks vanimaid maailmas).^[2]

Sabahi südames paikneb Crockeri (Savimägede) ahelik, kus asuvad mitmed erineva kõrgusega mäed, ulatudes 1000 meetrist 4000 meetrini. Aheliku kõrgeim tipp (4095 m üle merepinna) on Kinabalu mägi - üks Kagu-Aasia kõrgemaid mägesid. Crockeri mäeahelik ulatub põhjast lõunasse, jagades lääne poole mägiseks piirkonnaks ja ida poole tasandikuliseks. Crockeri mäeahelikust Sulu mereni idas voolab Sabahi pikim jõgi - 560 km pikkune Kinabatangani jõgi. Sarnaselt Sabahi troopilistele metsadele on ka Kinabatangani jõgi koduks lugematul hulgal sealsetele eksootilistele asukatele.^[4]

Kinabalu rahvuspark, mis hõlmab territooriumi Kinabalu mägi ümber, ulatub umbes 754 km². 2000. aastal määrati Kinabalu rahvuspark kõrge bioloogilise mitmekesisuse tõttu UNESCO poolt ametlikult maailmapärandi nimistusse, kus on esindatud üle poole kõigist õistaimede perekondadest ja paljud ohustatud ja haavatavad loomad. Kinabalu rahvuspargis võib kohata maailma suurimat lille - Rafflesiat. See taim eraldab ebameeldivat lõhna, mis meelitab tolmeldamiseks putukaid, nt kärbseid. Lisaks Raffesiale leidub Kinabalu pargis ka maailma suurimat kannutaime (putuktoiduline Nepenthes Rajah). Enamik imetajaid elab Kinabalu pargi ümbruse madalikel, kuid pargi territooriumil on nähtud ka primaate nagu langurid, ahvid, gibonid, tarsierid ja aeglane loris. Lisaks on park koduks mitmetele suurematele loomadele, nagu haruldane pilveleopard, päikesekaru, 3 hirveliiki (suur sambarhirv, haukuv hirv ja väike hiirhirv) ning väiksematele imetajatele nagu karihiired, oravad ja mõned putuktoidulised.^[2]

Mere- ja saarestikulise keskkonna poolest omab suurt tähtsust Tunku Abdul Rahmani nimeline rahvuspark, mis on Malaisia üks esimesi rahvusparke. Park asub Sabahi lääneosas, hõlmates 50 km² ja ulatudes mööda rannikut. See koosneb 5 saarest (Sapi, Manukan, Pulau Gaya, Mamutik ja Sulug), neid ümbritsevatest riffidest ja merest. Rahvuspark pakub kaitset rohketele mereelukatele, sh korallriffidele.^[8]

Looduskaitseala Maliau Basin, mida nimetatakse ka “Sabahi kadunud maailmaks”, asub Maliau jõe ümbruses Tawau piirkonnas, Sabahi keskosas. See on ebatavaline kooslus 12 metsatüübist.^[4]

Danumi org on 438 km² suurune maa-ala, mis asub 70 km läänes Lahad Datu’st. See on üks maailma rikkamaid looduskaitsealasid, kus kasvab üle 200 puuliigi ühe hektari kohta. Danumi org on koduks ohustatud loomaliikidele nagu näiteks Sumatra ninasarvik, banteng, Aasia elevant, orangutan ja ninasarvikahv.^[4]

Imbaki kanjon on looduskaitseala, mis asub üle 300 km kagus Kota Kinabalust ja on üks suurimaid ja viimaseid puutumata vihmametsade alasid Sabahis. Sealt leiab 30 m laiuse Imbaki joa, ühe laiematest ja silmapaistvamatest jugadest Malaisias.^[4]

Tabini looduskaitseala on tuntud sealsete liikide arvukuse poolest, millest mõned on ekstreemselt ohustatud. Sealt võib leida näiteks kolme suurimat imetajat Sabahis (Borneo kääbuselevant, Sumatra ninasarvik ja Borneo metsik veis), kolme kaitsealuste loomade nimekirjas olevat kassiliiki ning kohata 220 linnuliiki.^[4]

Kabili-Sepiloki metsakaitsealal asub Sepiloki orangutani keskus. Seal tegeletakse päästetud, rehabiliteeritud ja metsa vabastatud orangutanidega. Lisaks orangutanidele on ala koduks ka teistele väikematele, vigastatud või muul põhjusel abi vajavatele, loomadele.^[4]

Keskkonnakaitsel on Sabahis suur tähtsus. Sabah on kogenud mitmeid looduskatastroofe, sh üleujutusi ja metsatulekahjusid, mis on seotud kliima soojenemisega. Kohaliku Environment Protection Department’i (nn Keskkonnaameti) jurisdiktsioon hõlmab põllumajanduse arendust, metsandust, erinevate rajoonide (nt tööstus, turism, elamud) arendamist, niisutust, maaparandust, kalandust, energiatootlust ja veel mitmeid teisi valdkondi. Föderaalne keskkonnakaitsega tegelev institutsioon hoolitseb Sabahis mh infrastruktuuri, sadamate ja raudteede ehituse, nafta, energia ning jäätmekäitlusega seonduva eest. Loodusliku elukeskkonna säilitamist ja kaitsmist reguleerivad nii osariigi sisesed kui riigiülesed õigusaktid.^[9]

Kiire urbaniseerumine ja rohke turism on suurendanud setete hulka ja reostust rannikualadel, mistõttu on hävimisohus sealsete asukate elupaigad. Tunku Abdul Rahmani rahvuspargis läbi viidud uuringud on tuvastanud, et inimtegevus on negatiivselt ja ulatuslikult mõjutanud sealsete korralide seisundit ja liigirikkust. Kuna Sabahis asuvad suurem osa Malaisia territooriumil paiknevatest riffidest, on korallrahude kaitse sealsete rahvusparkide ja ülikoolide üks peamiseid prioriteete. Sellega peavad arvestama ka turismi- ja kalandussektor.^[10]

Erinevalt teistest Borneo saare territooriumidest on Sabahil vaid üks n-ö suur jõgi - Kinabatangani jõgi (560 km).^[3] Väiksemad jõed ja ojad on mõnes Sabahi piirkonnas aga ainsaks "teeks", mida mööda liigelda, mistõttu leiab kohalik valitsus, et on äärmiselt oluline tõsta avalikkuse teadlikkust vajadusest säilitada jõgede funktsioone. 2024. aastal alustati seetõttu üleujutuste leevendamise ja jõe- ning rannikuerosiooni vastu võitlemise projektidega kogu osariigis.^[11]

Maismaal toimub reisimine peamiselt neljarattaveoliste sõidukite, ponide või pühvlitega. Seal on väikesed teedevõrgud ning peamistes sadamalinnades ka lennujaamad. Olulisim tee ulatub pealinn Kota Kinabalust Kudatini. Sabahi raudtee ulatub pealinnast Tenomini ning selle pikkuseks on 187 km (116 miili).^[3]

Sabahi majanduslik olukord on keeruline. Sabahi SKP (sisemajanduse koguprodukt) on üks madalamaid Malaisias, mis tähendab, et osariik on majanduslikult teistega võrreldes vähem arenenud. 2019. aastal oli Sabah`i SKP 22,858 MYR (Malaisia ringit), samas kui Malaisia keskpiirkondades oli see 62,886 MYR. Sabah seisab silmitsi mitmete majanduslike väljakutsetega, sh kõrge töötuse määr ja vaesus. 2019. aastal oli töötuse määr 5,8% ja äärmuslik vaesus 19,5%. Lisaks valitseb suur sissetulekute ebavõrdsus - linnapiirkondade on sissetulekud leibkonna kohta palju kõrgemad kui maapiirkondades. Sabahi majandus sõltub suuresti põllumajandusest, mis moodustas 2019. aastal 16% osariigi SKP-st. Majanduskasvu suurendamiseks ja jätkusuutlikku arengu saavutamiseks on seetõttu põllumajanduse arendamine ja kaubanduslikuks muutmine kriitilise tähtsusega. Lisaks on töökohtade loomiseks ja välisinvesteeringute saamiseks oluline parandada infrastruktuuri, sh veevarustust, elektrit ja teedevõrku.^[12]

Tööle saamise võimalused on Sabahis suhteliselt piiratud. Kõrgema haridusega inimestel on kvalifikatsioonile vastava töö saamine äärmiselt keeruline, sest sobivad töökohad enamasti puuduvad. Lisaks, kuna suur osa Sabahi elanikkonnast on ilma ametlike dokumentideta, ei saa paljud kohalikud legaalselt töötada. Dokumentideta isikutel puudub juurdepääs haridusele ning tervishoiu- ja pangateenustele. See piirab nende tööle saamist ja seeläbi ka elatustaseme parandamise võimalust. Veel raskendab kohalike tööle saamist asjaolu, et nad on sunnitud tööturul konkureerima välismaalastega, kes on valmis töötama madalama palga eest.^[12]

Sabahi majandus tugineb 20. sajandi algusest suuresti tubaka, palmiõli, kookospähklite, kakao ja nafta eksportimisele. Sabah on peamine palmiõli ja kakao tootja Malaisias. Palmiõli istandused katavad üle 700 000 ha Sabahi idarannikul. Läänerannikul kasvatatakse ka riisi ja kummi. Veel eksporditakse puitu ja abakat (s.o banaaniliik, mida kasutatakse köie ja paberi valmistamisel). Vihmametsade kaitse-eesmärgil on aga puidu eksport esialgsega võrreldes oluliselt vähenenud. Maapõuest kaevandatakse kivi, koralliliiva ja savi. Sabahist, täpsemalt Taliwase jõe lähedalt, on nafta puurimise käigus avastatud ka kulda. Kuna Sabah on ümbritsetud sügavate lahtedega, kasutatakse ekspordiks põhiliselt merd. Peamised sadamad, mis kaupu välja viivad, on Victoria, Kota Kinabalu (pealinnas), Kudat, Sandakan ja Tawau.^{[3] [13]}

Turism mängib Sabahi majanduses väga olulist rolli. Valged liivarannad, vihmametsad, eksootiline elusloodus ning omapärane kultuur meelitavad aastaringselt turiste ligi. Lisaks asuvad Sabahis maailma parimate sukeldumiskohtade hulka kuuluv Sipadani saar ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Kinabalu rahvuspark, mis on kujundanud Sabahi väga atraktiivseks reisisihtkohaks.^[13]

Reaalsuses on Sabah palmiõli istanduste ja suuremahulise puidutööstuse tõttu kaotanud suure osa oma vihmametsadest ning mitmed haruldased liigid on välja surnud. Samal ajal on tõusuteel kivisöe ja kulla kaevandamine ning toimub ka suuremahuline ebaseaduslik metsloomakaubandus. Toetamaks vihmametsade säilitamist on turistidele soovituslik teha sisseoste kohalikes kogukondades, kontrollida ostetavate toodete koostisosi ja vältida palmiõli sisaldavaid tooteid ning tarbida õiglase kaubanduse tunnustusega tooteid.^[14]

Sabah, nagu tema naaberosariik Sarawak, on multirassiline ja multireligioosne ühiskond, mis on kultuuriliselt heterogeensem kui teised Malaisia poolsaare osariigid. Mõlemal osariigil on ainulaadne kultuuritaust, ulatuslikud geograafilised alad ja poliitiline ajalugu.^[15]

Sabahi poliitiline maastik on märkimisväärselt muutlik ja polariseeritud. Seda iseloomustavad sagedased valitsuse vahetused ja sügavad lõhed territoriaalsetel, etnilistel ning partei- ja isiksusjoontel. Sabah on ainus osariik Malaisias, kus valitsus on vahetunud rohkem kui viis korda. Viimane valitsus, mis kukutati, oli Warisani juhitud valitsus 2020. aastal. Erinevalt Sarawakist on Sabahi poliitika avatum ja mitte isoleeritud föderaalpoliitikast.^[15]

Hetkel, aastal 2024, on võimul koalitsioon Gabungan Rakyat Sabah (GRS), millel on probleeme oma ühtsuse säilitamisega. GRS-i domineeriv partei Gagasan on suhteliselt uus ja võitleb toetuse saamisega Kadazandusuni kogukonnalt ja noorematelt valijatelt. UMNO, mis on Lääne-Malaisia partei, omab suurt hulka kohti Sabahis, kuid parteid nõrgendavad sisemised konfliktid. Warisan on tugev opositsioonipartei, kuid sel on raskusi oma mõju laiendamisega väljaspool enda põhialasid.^[15]

2023. aasta alguses toimus Sabahis poliitiline kriis “Kinabalu Move”, mis viis parteide vahetamise vastase seaduse vastuvõtmiseni, et vähendada poliitilist ebastabiilsust.^[15]

Sabahi ajalugu ulatub umbes 20 000 - 30 000 aasta tagusesse aega - territooriumilt on leitud tõendeid, mis viitavad varajasele inimasustusele.^[16]

15. sajandil oli Kagu-Aasias üks võimsamaid riike Brunei sultanaat. 17. sajandil andis Brunei sultan selle territooriumi Sulu sultanile vastutasuks sõjalise abi eest, mis aitas Brunei sultanil mässu maha suruda. Selle sündmusega omandas Sabahi territooriumi Sulu sultanaat, mis oli ajalooline islamiriik Filipiinide lõunaosas.^[17] 1878. aastal andis Sulu sultan Briti ettevõttele Briti Põhja-Borneo Kompanii õiguse territooriumit kasutada. Filipiinid väidavad, et see oli rendileping, kuid Malaisia peab seda loovutuslepinguks - sellest on välja kasvanud territoriaalne vaidlus, mis ka tänapäevaks lõplikult lahendatud pole.^[18]

Aastatel 1881-1942 valitsesid Sabahi (tollal Põhja-Borneo) britid, kuid Teise maailmasõja ajal tungisid Põhja-Borneosse Jaapani väed. Sõda mõjus laastavalt ning brittidel ei olnud rahalisi vahendeid riigi taastamiseks, seetõttu anti territoorium koloniaalameti kontrolli alla ja sellest sai aastal 1946 Briti kroonikoloonia. 1963. aastal ühines Sabah Malaya, Sarawaki ja Singapuriga, et moodustada iseseisev Malaisia Föderatsioon.^[16]

Ajaloolistest lahkhelidest tingituna toimus 2013. aasta veebruaris ja märtsis Sabahis, Lahad Datus, relvastatud konflikt. Umbes 200 relvastatud filipiinlast, keda juhtis Sulu sultan Jamalul Kiram III, tungisid Malaisia territooriumile, et Sabahi territooriumi tagasi nõuda. Sissetungijad nimetasid end Sulu ja Põhja-Borneo sultaniriigi kuninglikeks julgeolekujõududeks ning keeldusid lahkumast. Malaisia julgeolekujõud pidasid neid terroristideks ja alustasid operatsiooni, milles osalesid ka hävituslennukid. Konfliktis hukkus mõlemalt poolelt kokku 68 inimest (56 sissetungijat, 9 Malaisia ametivõimude esindajat ja 6 tsiviilisikut). Sellest sai Malaisia julgeolekujõudude suurim rahuaja kaotus.^[19]

Pärast antud konflikti loodi kümnes piirkonnas Sabahi osariigis ESSZONE - Ida-Sabahi julgeolekuala. Piiri valvab Ida-Sabahi julgeolekukomando (ESSCOM), mis patrullib Sabahi ja Lõuna-Filipiinide vahelistes vetes. Kuigi Lahad Datu konflikt on vaibunud, tegutseb ESSZONE endiselt, kuna piirkonnas tegutseb teine ​​äärmuslik islamirühmitus Abu Sayyaf. Alates 2018. aastast on julgeolekujõud suutnud ära hoida 40 inimröövikatset ESSZONE’i vetes.^[19]

Sabahis räägitakse laialdaselt Malaisia riigikeelt (malai keel ehk Bahasa Malaysia), kuid seda tehakse omapärases murdes (Sabahi Baku), mis erineb kohati Lääne-Malaisia murdest. Lisaks ametlikule riigikeelele on levinud ka põliskeeled (nt Kadazan, Dusun, Bajau ja Murut), mandariini keel, mõningad Hiina murded ja inglise keel.^[2]

Sabahi ametlik usk on islam, kuna moslemid moodustavad umbes 65% osariigi elanikkonnast. Siiski, Sabahis elab rohkem kristlasi kui üheski teises Malaisia osariigis. On levinud ka hinduism, budism ja Hiina usundid. Sabahi põlisrahvad olid algselt animistid, kes kummardasid kive, puid, jõgesid, mägesid jms.^[20]

Kuna levinuim usk on islam, on tavaline, et kõik järgivad usuettekirjutistele vastavat riietust. Enne mošeedesse, templitesse ja inimeste kodudesse sisenemist tuleks alati jalanõud ära võtta.^[20]

Alkoholi tarbimine avalikes kohtades on väga ebaviisakas. Soovitatav on seda teha hotellides või kuurortides, et näidata kohalike vastu üles viisakust. ^[20]

Kinke ja toitu tuleks teistele alati anda parema käega, sest vastupidine toob halba õnne ja seda peetakse isegi ebaviisakaks.^[20]

Kuigi käepigistused on üldiselt vastuvõetavad, võivad mõned mosleminaised enese tutvustamisel üksnes noogutada ja naeratada. Naeratamine ja pea noogutamine on kõige lihtsam ja arusaadavam viis Sabahis kedagi tervitada.^[2]

Sabahi köögikultuuri mõjutavad road üle kogu maailma. Kõige paremini võib Sabahi kööki kirjeldada kui Indoneesia, Hiina, Sabahi põlisrahvaste ja Malaisia roogade sulamit. Mitmekesine köök ulatub värsketest mereandidest, mis tuuakse otse Sabahi rannikult, erinevate nuudliroogade improvisatsioonideni ja klassikaliste toitudeni, millele on lisatud kohalike saladused.^[20]

Sabah on tugevalt mõjutatud paljudest kultuuritaustadest. Silmapaistvad on nii traditsioonilises kui kaasaegses stiilis ehitatud islami monumendid. Arhitektuurilises mõttes märgilise tähtsusega on ka ikooniline Masjid Bandaraya ehk Ujuv mošee Kota Kinabalus, Che Sui Khori Hiina tempel, klaasist torn Menara Tun Mustapha ja osariigi seadusandliku kogu hoone.^[20]  

Sabahi elanikkond on heterogeenne ja kultuuriliselt mitmekesine, koosnedes enam kui 30 erinevast etnilisest rassist. Mitmekesisuse tõttu võib kohata erinevates stiilides hõimuriideid, mis on säilitanud suure osa oma algsest disainist ja värvist. Traditsioonilised kostüümid sisaldavad antiikseid helmeid, kaelakeesid ja vöösid ning käsitsi graveeritud hõbeehteid, mida antakse põlvest põlve edasi. Lisaks on igal põlisrahval oma ainulaadne tantsu-, muusika- ja käsitöökultuur, mis kõik üksteisest erinevad.^[2]

Vanad rahvajutud ja lood on samuti oluline osa Sabahi ajaloolisest pärandist. Levinud on lood müstilisest kohast nimega Nunuk Ragang (Sabahi Eedeni aed), mis asus Sabahi südames. Veel mängivad pärandis tähtsat rolli tantsud - näiteks traditsiooniline bambustants Magunatip, mis on seotud Sabahi põlisrahvaste tervendamisrituaalidega.^[20]

Sabahi elanikkond koosneb 33-st põlisrahvaste rühmast. Kadazan-Dusun on suurim etniline rühm Sabahis, moodustades peaaegu 30% elanikkonnast. Traditsiooniliselt on nad peamiselt põllumehed kes kasvatavad riisi, kuid tegelevad ka jahipidamise ja kalapüügiga. Igal aastal 30.-31. mail tähistatav saagikoristuse festival on Kadazan-Dusuni jaoks aasta kõige olulisem püha, austamaks Riisivaimu ja tänada rikkaliku saagi eest. Bajausid on teine ja Murutsid kolmas suurim etniline rühm Sabahis. Bajausid, tuntud kui “ida kauboid” ja “mererändurid”, on head sukeldujad ja ratsutajad. Murutid ehk tõlkes “mägede inimesed” on peamiselt rändpõllumehed, kes elevad jõgede lähedal, kasutades neid liiklemiseks. Teised põlisrahvaste rühmad Sabahis on näiteks Bisaya, Brunei malai, Bugis, Kedayan, Lotud, Ludayeh, Rungus, Suluk, Minokok, Bonggi, Ida’an jpt.^[16]

Suurima mitte-põlisrahvaste rühma moodustavad hiinlased. Enamik Sabahi hiinlastest on Hakka päritolu ja paljud neist on tänaseni seotud põllumajandusega (eriti need, kes elavad maapiirkondades).^[16]

Sabahi valitsuse 2024. aasta eelarve plaani põhifookuseks oli keskenduda toiduga kindlustatusele ja sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamisele. Valitsuse eesmärgid elu edendamiseks Sabahis on põllumajanduse suurendamine, tööstuse ja turismi arendamine, inimeste elatustaseme parandamine ja võrdsete võimaluste pakkumine, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamine ning osariigi haldussüsteemi efektiivsuse suurendamine.^[21]

2025. aastaks plaanib Sabah 30% oma territooriumist (umbes 2,2 miljonit ha) määrata täielikult kaitstud aladeks. Projekti eesmärk on võidelda kliimasoojenemisega ning edendada jätkusuutlikku ja seaduslikku puidutööstust. Sabah on asunud uuendama oma puidutööstust reguleerivat seadusandlust, et vastata rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditele ja suurendada oma puidutoodete ülemaailmset usaldusväärsust.^[22]

Elekter ja vesi: Elektrisüsteem töötab Sabahis 240 V vahelduvvoolu / 50-tsüklilise süsteemiga. Enamikus suuremates linnades ja asulates nagu Kota Kinabalu, Sandakan, Tawau, Lahad Datu ja Kudat on saadaval töödeldud toruvesi.^[23]

Side: Mobiilside on kättesaadav enamikes Sabahi piirkondades, v.a üksikud kaugemad maa-alad. Peamised telekommunikatsiooniteenuste pakkujad on Telekom Malaysia, Maxis, DiGi, Celcom, TuneTalk, XOX Mobile ja U-Mobile. Malaisias kasutatakse GSM-tüüpi mobiiltelefone, seega on GSM-toega mobiiltelefonist kõnede tegemiseks vaja SIM-kaarti. Ettemakstud kaarti saab osta igast Telco müügikohast enamikus suuremates kaubanduskeskustes.^[23]

Meditsiiniteenused: Haiglad, kliinikud ja apteegid on olemas ja ligipääsetavad kõigis linnades. Arstide, (era)kliinikute ja apteekide nimekiri on kättesaadav Sabahi valitsuse ametlikul kodulehel.^[23]

Valuuta: Sabahis on kasutusel Malaisia valuuta - Malaisia ringit (MYR).^[24]

• 
  Pulau Gaya saar
• 
  Kota Kinabalu
• 
  Haigla Kota Kinabalus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sabahi osariik

• Koduleht