Rivière'i titaanjuur

Rivière'i titaanjuur
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Angiospermae;
Klass	Üheidulehelised Liliopsida;
Selts	Konnarohulaadsed Alismatales;
Sugukond	Võhalised Araceae;
Perekond	Titaanjuur Amorphophallus;
Liik	Rivière'i titaanjuur;
Binaarne nimetus
	Amorphophallus rivieri; K. Koch
Sünonüümid
	Amorphophallus konjac

Rivière'i titaanjuur (Amorphophallus rivieri, sünonüüm Amorphophallus konjac) on võhaliste sugukonda ja titaanjuurte perekonda kuuluv õistaim.

Titaanjuured pärinevad troopilisest Aasiast ja Aafrikast ning nende levila jääb peamiselt Indiasse, Malaisiasse ja Indoneesiasse.^[1]^[2]

Taime tuntakse rahvapäraselt ka kui kuradikeel, kuradijuur ja kartulipalm.^[3]

Kirjeldus

Rivière'i titaanjuur on mitmeaastane taim, mis kasvab välja suurtest kuni 25-sentimeetrise diameetriga mugulsibulatest.^[4] Suure osa oma elutsüklist veedab taim puhkeolekus mulla all, mis ei ole tavaliselt omane vihmametsataimedele. Kasvuperioodi alguses sirgub titaanjuure mugulast vars, mille tipus on väikestest õitest koosnev tõlvikõisik, mis on lihapunast värvi.^[2] Õitsemise ajal eritab õis väga ebameeldivat lõhna, mis meelitab kohale porikärbseid. Taim õitseb iga aasta kevadtalvel vaid umbes 36 tundi.^[1]^[2]

Õitsemise lõppedes õisik hääbub ja potist hakkab kasvama hiiglaslik leht, mis võib olla kuni 1,3 meetrise läbimõõduga.^[1]^[4]

Kasutamine

Aasias kasutatakse titaanjuure hiigelsuuri sibulmugulaid toiduks. Indoneesias on titaanjuur riisi ja maisi kõrval oluline süsivesikute allikas, kuid toorena on tärkliserikas sibulmugul mürgine ja sisaldab mürgist alkaloidi koniin.^[2]

Rivière'i titaanjuurest saadud jahu ja glükomannaani kasutatakse ka toidus lisanditena.^[5]

2016. aastast müüakse ka Eesti toidupoodides Rivière'i titaanjuure nuudleid, mida tuleks enne tarvitamist keeta või praadida.

Rikkaliku mannoosi sisalduse tõttu on titaanjuur sobilik diabeetikutele ja kõrgenenud kolesteroolitasemega inimestele.^[2]

Kasvatamine

Rivière'i titaanjuurt kasvatatakse Eestis toataimena.^[3]

Titaanjuur vajab toitaineterikast mulda, kasvuaegset pealtväetamist ja ümberistutamist 1–2 aasta järel. Pärast lehtede kuivamist sügisel säilitatakse mugulat potis temperatuuril +13–16°C peaaegu kastmata. Peale õitsemist ja enne lehtede ilmumist istutatakse mugul uude toitaineterikkasse mulda ja hakatakse kastma.^[2]

Eestis saab Rivière’i titaanjuurt õitsemas näha Tartu Ülikooli Botaanikaaias.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "Tartu Ülikooli botaanikaaia palmihoones haiseb – õitseb Rivière'i titaanjuur!". miks.ee. 18. märts 2022. Vaadatud 31.03.2022.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Amor, Kristina (28. veebruar 2017). "Titaanjuur üllatab koleda raipehaisuga". delfi.ee. Vaadatud 31.03.2022.
↑ ^3,0 ^3,1 Seil, Liisi (14. aprill 2005). "Lilla kaunitar ehmatas oma hooldajaid vänge haisuga". Sakala Postimees. Vaadatud 31.03.2022.
↑ ^4,0 ^4,1 "Amorphophallus Konjac". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2014. Vaadatud 20. augustil 2014.
↑ Vabariigi Valitsus (7. märts 2000). "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid". riigiteataja.ee. Vaadatud 31.03.2022.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "Tartu Ülikooli botaanikaaia palmihoones haiseb – õitseb Rivière'i titaanjuur!". miks.ee. 18. märts 2022. Vaadatud 31.03.2022.

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Amor, Kristina (28. veebruar 2017). "Titaanjuur üllatab koleda raipehaisuga". delfi.ee. Vaadatud 31.03.2022.

[:3-3] 3,0 ^3,1 Seil, Liisi (14. aprill 2005). "Lilla kaunitar ehmatas oma hooldajaid vänge haisuga". Sakala Postimees. Vaadatud 31.03.2022.

[:2-4] 4,0 ^4,1 "Amorphophallus Konjac". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2014. Vaadatud 20. augustil 2014.

[5] Vabariigi Valitsus (7. märts 2000). "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid". riigiteataja.ee. Vaadatud 31.03.2022.

[1]