Recklinghauseni kreis

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Recklinghauseni kreis
saksa Kreis Recklinghausen
Pindala: 760,27 km²
Elanikke: 615 261 (31.12.2018)[1][2]
Rahvastikutihedus: 809 in/km²
Keskus: Recklinghausen
Kreisi asend Nordrhein-Westfaleni liidumaal

Recklinghauseni kreis [ʁɛklɪŋˈhaʊzən] on omavalitsus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas.

Peale Hannoveri regiooni on Recklingshauseni kreis rahvaarvult suurim mittelinnaline ringkond Saksamaal.

Keskajal oli tänapäeva Recklinghausenit ümbritsev ala tuntud kui Vest Recklinghausen, territoorium kuulus Kölni kuurvürstkonnale. Aastatel 1446-1576 oli see ala renditud Gemeni isandkonnale (nüüd Borkeni linna osa) ja Schaumburg-Lippele. 1811. aastal liideti territoorium Bergi suurhertsogkonnaga ja 1815. aastal sai sellest Preisimaa Vestfaali provintsi osa.

Kreis loodi 1816. aastal. Pärast mitut muudatust omandas see tänased piirid, viimane muudatus toimus 1975–76. See on ka üks vanemaid kreise Saksamaal.

Recklinghauseni kreis asub Ruhrimaa põhjaosas, Ruhrimaa linnalised osad lõunas ja maapiirkond Münsterland põhjas. Lippe jõgi voolab läbi kreisi.

1. Castrop-Rauxel
2. Datteln
3. Dorsten
4. Gladbeck
5. Haltern am See
6. Herten
7. Marl
8. Oer-Erkenschwick
9. Recklinghausen
10. Waltrop

• Wodzisławi maakond, Poola
• Södermanland, Rootsi