Reaktsioonivõrrand

Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). Reaktsioonivõrrand on keemilises reaktsioonis toimuvate muutuste kvantitatiivne esitamine keemiliste sümbolite abil arvestades, et ainet reaktsiooni käigus ei lisata ega kõrvaldata. Näiteks vesinikkloriidi tekkereaktsioon

H₂ + Cl₂ = 2HCl

See võrrand näitab, et üks vesiniku molekul ja üks kloori molekul annavad kaks molekuli vesinikkloriidi, s.t. selle reaktsiooni stöhhiomeetria on 1:1:2. Seega tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsiendid näitavad ära reaktsioonis osalevate ainete moolsuhte.

Suletud süsteemide korral, kui kehtib massi jäävuse seadus, saab reaktsioonivõrrandi põhjal teostada kvantitatiivseid arvutusi. Näiteks puhta süsiniku täieliku põlemise võrrandi C + O₂ = CO₂ alusel saame leida , et 1 kg süsinikust saadakse 3,66 kg süsinikdioksiidi {(12+32):12=3,66}

Pöörduvate reaktsioonide ja keemilise tasakaalu korral kasutatakse võrdusmärgi asemel kahesuunalisi nooli vastavalt ${\displaystyle \rightleftarrows }$ ja ${\displaystyle \rightleftharpoons }$.

Orgaaniliste reaktsioonide korral, kui tekib määramata kõrvalprodukte, võrrandi pooli ei võrdsustata ja poolte vahel kasutatakse noolt.

Tihti, nagu siintoodud neopentüülalkoholi konversioonil ümberasetusega iodiidiks , näidatakse noole peal kasutatud reagente ja reaktsiooni läbiviimise tingimusi. Täpsemad reaktsioonivõrrandid kajastavad ka reaktsiooni mehhanismi: vaheastmeid ehk elementaarreaktsioone. Näiteks ketoonide esterdamine Baeyer-Villigeri oksüdatsioonil:

Retrosünteesi (see on sünteesi planeerimine "tagurpidi" lähtudes soovitud lõppühendi struktuurist) võrrandites kasutatakse laia noolt.

• Stöhhiomeetria