Rahvusvaheline foneetikaühing
Rahvusvaheline Foneetikaühing (International Phonetic Association) on organisatsioon, mis edendab foneetika teaduslikku uurimist ja selle teaduse erinevaid praktilisi rakendusi. Foneetika ja fonoloogia uurimissuunas keskendutakse hääldusele: kuidas keeleline sõnum hääldusliigutustena artikuleeritakse, kuidas see sõnum on kodeeritud helisignaali ning kuidas kuulaja sõnumi lahti kodeerib.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1886. aastal moodustas Pariisis väike grupp keeleõpetajaid ühingu, et edendada fonoloogiliste märgete kasutamist koolides ning aidata lastel omandada realistlikke hääldusi võõrkeeltes ja toetada lugemisõpet. Rühma juhtis Paul Passy ja nad nimetasid end algselt Dhi Fonètik Tîtcerz' Asóciécon. Jaanuaris 1889 muudeti ühingu nimi L'Association Phonétique des Professeurs de Langues Vivantes ja 1897. aastal L'Association Phonétique Internationale (inglise keeles International Phonetic Association (IPA)). Aasta pärast ühingu loomist kasvas liikmete arv algsest 11st 58ni. IPA liikmete ja mõju tipptase haridusringkondades oli umbes 1914. aastal, mil neil oli 1751 liiget 40 riigis. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed häirisid tõsiselt ühingu tegevust ning ajakiri ei alustanud regulaarselt ilmumist enne 1922. aastat. [2]
IPA süsteemi väljatöötamine
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvahelise Foneetikaühingu üks suuremaid panuseid foneetikasse on Rahvusvaheline Foneetiline Tähestik (RFT) ehk IPA süsteem. IPA on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Rühma algne eesmärk oli luua komplekt fonoloogilisi sümboleid, millele oleks võimalik vajadusel anda erinevaid artikulatoorseid väärtuseid erinevates keeltes. Lõpuks otsustati, et ideaalne oleks universaalne tähestik, kus sama sümbolit kasutatakse sama heli jaoks erinevates keeltes. Märkide valiku määras vajadus luua need võimalikult lihtsad, et need leiaksid kasutust nii õpetajate kui õpilaste seas. Kuna enamik liikmeskonnast tuli Lääne-Euroopast (või oli kultuuriliselt ja keeleliselt seotud Lääne-Euroopaga) oli vältimatu, et tähestiku aluseks oleks ladina tähestik. Esimene prototüüp Rahvusvahelisest Fonoloogilisest Tähestikust ilmus Fonoloogiliste Õpetajate Assotsiatsioonis (1888) ja selle arendamine edenes kiiresti 20. sajandi alguseni.
Tänapäeva tegevused
[muuda | muuda lähteteksti]30. juunil 2015 registreeriti Rahvusvaheline Foneetikaühing Suurbritannias erakapitalil põhinevaks äriühinguks.[3] Ühingu president on Kreeka professor Katerina Nicolaidis.[4]
Rahvusvaheline Foneetikaühing haldab ajakirja Journal of the International Phonetics Association tegevust, mida annab välja Cambridge University Press. Journal of the International Phonetics Association (JIPA) on ajakiri, mis ilmub kolm korda aastas ning tegeleb foneetika uurimisega, pöörates eriti tähelepanu vähemuskeeltele. Samuti korraldab Rahvusvaheline Foneetikaühing iga nelja aasta tagant rahvusvahelist foneetikateaduste kongressi nimega International Congress of Phonetic Sciences (ICPhS).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Foneetika ja fonoloogia | Tartu Ülikool". keel.ut.ee. 9. november 2021. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
- ↑ International Phonetic Association (1999). Handbook of the International Phonetic Association (inglise). Suurbritannia: Cambridge University Press. Lk 194–199.
- ↑ "About the IPA | International Phonetic Association". www.internationalphoneticassociation.org. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
- ↑ "Executive Council | International Phonetic Association". www.internationalphoneticassociation.org. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.