Rahvusteater (Norra)

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rahvusteater (Nationaltheatret) on Oslos asuv Norra suurim teater.

Rahvusteater on Norra suurim teater. Soov asutada Norrasse rahvusteater tekkis rahvusliku ärkamise ajal, olles veel Rootsi võimu all. Sel ajal tekkisid erinevad liikumised ning ühega neist, mille eesmärgiks oli Norra rahvusteatri rajamine, liitus ka Bjørnstjerne Bjørnson. Lisaks temale seisis teatri rajamise juures ka Henrik Ibsen. Nende nimed on graveeritud ka teatrimaja esiküljele ning teatrimaja peasissekäigu juures asuvad nende kujud. Teater avati 1. septembril 1899, maja projekteeris Henrik Bull. Avamisetendusi oli kolm: need sündisid Bergenis sündinud taanlase Ludvig Holbergi (tema kuulsaim näidend oli "Henrik ja Pernille"), Ibseni ("En Folkefiende") ja Bjørnsoni ("Sigurd Jorsalfar") loomingu põhjal.

Rahvusteater rajati, ehitati ja hoiti käigus erarahade eest ning varsti tekkisid teatril rahalised raskused. Juba 1906. aastal, pärast Rootsi uniooniga lagunemist elas teater üle oma esimese majandusliku kriisi ning alles 1928. aastal hakkas teater saama riigilt toetust. 1975. aastal moodustas riigi poolne toetus üle 90% teatrile vajaminevatest vahenditest. Pikka aega tuli toetus nii Oslo vallalt kui ka riigilt, kuid praegu eraldatakse toetust vaid riigieelarvest.

Võib öelda, et Rahvusteatri trupp on riigi juhtivaim. Nende repertuaari iseloomustab kõrge kvaliteet, tasakaalukas valik klassikutelt ja tänapäevase draamakirjanduse seast, aktuaalsed ja tänapäevased piiriületavad teemad. Repertuaar on mõjutatud traditsioonidest ja samal ajal võetakse arvesse ka iga-aastasi teatrifestivale, mis majas toimuvad. Näiteks Ibseni festival ja Samtidsfestival – Kaasaegse teatri festival. Norra teatrite repertuaaris alati eriline koht Henrik Ibseni loomingul, kuid pidevalt tuuakse lavale ka välismaiseid näidendeid, mille autorid on kas klassikud nagu Euripides, William Shakespeare, Anton Tšehhov, August Strindberg, Molière, modernsed draamakirjanikud nagu Tennessee Williams, Arthur Miller, Samuel Beckett, Bertolt Brecht ja Edward Albee või tänapäevased kirjanikud nagu Sarah Kane, Marius von Mayenburg, Martin McDonagh ja Lars Norén.

1911. aastal, pärast Vilhelm Kragi sai teatridirektoriks näitleja ja lavastaja Halfdan Christensen. Sellest ajast algas teatri kuldajastu, kus näitejõud Gustav Thomassen, Ragna Wettergreen, Hauk Aabel, August Oddvar ja Ingolf Schancke hiilgasid nii mitmeski rollis. Johanne Dybwad (1867–1950), kes oli teatri üks tõeliseid legende, sai endale võimaluse valida nii rolle kui ka lavapartnerid. Tema järgi on nime saanud ka teatri sissekäigu ees olev plats, ning temanimeline on ka teatri aadress: Johanne Dybwads plass 1. Teatri edu seisnes tol ajal nii majanduslikus kui kunstilises olukorras. Lisaks edukale näitetrupile oli neil 1910–1922. aastal ka balletitrupp. Teatri orkester läks laiali 1919. aastal, moodustades Oslo Filharmooniaorkestri. Balletitrupi liikmed moodustasid hiljem ooperiballeti trupi. Rahvusteater on olnud sünnikohaks ka kahele kesksele näitlejale, kuid ühes teises kunstivormis. 1924. aastal, mil tähistati teatri 25. aastapäeva, esietendus "Reisen til julestjernen", mille oli kirjutanud teatri majandusdirektor Sverre Brandt. See kogupereetendus oli teatri suurim ja edukaim lavastus sinnamaani ja on kindel, et veel enamate võimaluste ja etenduste korral oleks päästnud teatri majandusliku olukorra. Seda on lavastatud ka hiljuti, 2004. aastal enne jõule.

Praegu on Norras 17 riiklikku toetust saavat teatrit, mis on kas täielikult riigi ülalpidamisel (Nationaltheatret – Rahvusteater, Det Norske Teatret – Norra Teater, Den Norske Opera – Norra Ooperiteater, Riksteatret – Riiklik Rändteater ja Bergeni Den Nationale Scene) või mis saavad rahalist toetust nii riigilt kui regionaalsetelt ametivõimudelt. Lisaks vastutab Oslo linn Teatri (Uus Teater|Teatri) ning kahe väiksema eksperimentaalsema suunitlusega teatri eest (Black Box Teater ja Det Åpne Teater – Avatud Teater). Beaivváš Sámi Teáhter (Saami Rahvusteater) oli varem Norra riigi ülalpidamisel, kuid nüüd vastutab selle käekäigu eest Sámediggi (Saami parlament). Norra riik eraldab lavakunstidele kokku umbes üks miljard Norra krooni (~ 112,8 miljonit eurot). Suurema osa sellest rahast jagab välja Norra kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium, ülejäänu jaotatakse regionaalsel tasandil. Seega kulub peaaegu üks kolmandik riigi kultuurieelarvest etenduskunstide toetamiseks. Norras on väga vähe erateatreid. Neis etendatakse tavaliselt farsse ja muusikale. Norra kutselisi teatreid külastab igal aastal ligikaudu 1,5 miljonit inimest.

• Norra Rahvusteatri koduleht