Radioaktiivrida

Radioaktiivrida on radioaktiivsel lagunemisel üksteisest järjestikku tekkivate nukliidide jada. See kujuneb, kui ühe nukliidi lagunemisel tekib teine nukliid, mis on samuti radioaktiivne, teisest kolmas jne kuni stabiilse tuumani. Uued nukliidid moodustuvad alfa- ja beetalagunemise teel. Igal alfalagunemisel väheneb nukliidi massiarv 4 ühiku võrra (beetalagunemisel see ei muutu). Nukliidide massiarvu saab siis esitada kujul ${\displaystyle A=4n+q}$, kus ${\displaystyle n}$ on naturaalarv ja ${\displaystyle q}$ (massiarvu neljaga jagamisel tekkiv jääk) saab olla kas 0, 1, 2 või 3. Niisiis saab esineda neli radioaktiivset rida:^[1]

• tooriumirida (${\displaystyle 4n}$), mis on nimetatud tooriumi-232 järgi, tegelikult algab see rida nukliidist plutoonium-244;
• neptuuniumirida (${\displaystyle 4n+1}$), mis algab nukliidist neptuunium-237;
• uraanirida, ka uraani-raadiumirida (${\displaystyle 4n+2}$), mis algab nukliidist uraan-238;
• aktiiniumirida, ka uraani-aktiiniumirida (${\displaystyle 4n+3}$), mis algab nukliidist U-235.

Ajalooliselt ja ka praktiliselt on neist tähtsad kolm: uraani-, aktiiniumi- ja tooriumirida, mida nimetatakse looduslikeks ridadeks. Neptuuniumirea radionukliide looduses (enam) ei leidu, välja arvatud vismut-209 (tänu oma ülipikale poolestusajale 1,9×10¹⁹ aastat), mis laguneb talliumiks-205. Aktiiniumi- ja raadiumirea nimetused pärinevad ajast, kui rea esimesteks liikmeteks peeti vastavaid nukliide.

• Uraanirida
• Aktiiniumirida
• Tooriumirida