Radiaator

Radiaator (ladina keeles radiāre, 'kiirgama') on soojusvaheti, mis on ette nähtud soojuse hajutamiseks ümbritsevasse õhku kiirgusülekande kaudu (osaliselt ka konvektsiooni teel).

Kasutusotstarbe järgi eristatakse kütte- ja jahutusradiaatoreid. Viimastest on tuntuimad automootorite ja elektroonikakomponentide jahutid.

Radiaatoreid kasutatakse nii keskküttes kui ka kohtküttes. Radiaatoris liigub soojuskandja (vesi, aur või õli) rööbiti ühendatud kinnistes kanalites, mis moodustatakse metalllülidest (ribidest) või stantsitud metallplaatidest.^[1]

Levinuimaks kohtkütteseadmeks on elektri- ehk õliradiaator, milles soojust annab elektriküttekeha ja õli jaotab selle ühtlaselt radiaatori pinnale. Radiaatoris kasutatakse nn termoõli, millel on väga väike paisumistegur ja hea elektriisolatsioonivõime, mistõttu küttetraadid ei vaja lisaisolatsiooni.

Radiaatoritel on eralduva soojushulga muutmiseks mehaaniline või elektrooniline termoregulaator (termostaat). Võimsustarve võib olla ka astmeliselt muudetav (nt 600/900/1500 W). Taimeriga mudelitel on ööpäevase temperatuurirežiimi määramise võimalus. Kõigil radiaatoritel on automaatse väljalülitusega ülekuumenemiskaitse.

 Pikemalt artiklis Jahutusradiaator

Automootori jahutussüsteemis kandub mootori detailidelt eralduv soojus süsteemis ringlevale jahutusvedelikule, mille radiaator annab edasi välisõhule; radiaatorist väljub ringlusse jahtunud vedelik. Soojusülekannet intensiivistab radiaatorile mootori poolt õhku puhuv ventilaator.

Elektroonikaseadmetes kasutatakse radiaatorit soojuse ärajuhtimiseks suure võimsustarbega komponentidelt (dioodid, transistorid, protsessorid), et tagada nende kestev töövõime.

 Pikemalt artiklis Elektroonikakomponentide jahutus

• Termostaatradiaatori ventiil
• Küttekeha
• Keskküte

Tsitaadid Vikitsitaatides: Radiaator

• Marko Kraas. Auto jahutussüsteem