Pliinid
Pliinid on Vene köögile iseloomulikud pärmiga valmistatud pannkoogid. Sõna блин, esialgsel kujul млин, on tuletatud sõnast молоть (jahvatama).[1]
Pliine küpsetati Venemaal juba tõenäoliselt enne leiba, sest neid oli lihtsam valmistada.[1] Kujult ümmargused, sümboliseerisid nad päikest – elu allikat – ning olid asendamatud nii vastlatoiduna kui ka pulma- ja peielaual.[1]
Pliinide kohevus ja kergelt hapukas maitse on tingitud spetsiaalsest pärmi-tatrajahutainast. Samas võib pliine valmistada ka teistest teraviljajahudest, oluline on vedeliku ja taina tahke koguse suhe, mõlemat peab olema võrdselt. Tainas valmistatakse 5–6 tundi enne küpsetamist ja pannakse kerkima. Küpsetamise ajal peab tainas meenutama paksu hapukoort. Kohevama taina saamiseks segatakse hulka õlut ning munakollased ja vahustatud munavalged lisatakse eraldi.
Ehtsad Vene pliine küpsetatakse spetsiaalsel malmpannil ning need pole kunagi teetassi alustaldrikust suuremad, enamasti veelgi väiksemad.[2]
Tatrajahupliine võib pakkuda nii soolaste kui ka magusate lisanditega. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning soolalõhe või heeringa ja hapukoorega.[3] Üks Vene köögi omapärasid on kahtlemata asjaolu, et odavate ja lihtsate kartuli- või tatrapliinide ajalooline lisand on maailma üks kallimaid hõrgutisi – must kalamari ehk kaaviar.[2] Kevadisel ajal pakutakse pliine siia- või lõhemarjaga. Punast kalamarja serveeritakse koos peenestatud sibula, hapukoore ja terakese musta pipraga.[2] Kõrvale serveeritakse pits viina. [3]