Peetri kihelkond
Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peetri kirikukihelkond moodustati 13. sajandil tõenäoliselt varasema muinaskihelkonna kohale.
13. ja 14. sajandi vahetusel rajati kihelkonda Järva-Peetri kirik.
Peetri kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ataste mõis (Alexanderhof) – Aruküla mõisa kõrvalmõis
- Ammuta mõis (Ammuta) – Pähu mõisa kõrvalmõis
- Aru mõis (Aru) – rüütlimõis
- Aru mõis (Arrohof) – poolmõis
- Aru mõis (Arro) – Koigi mõisa karjamõis
- Enari mõis (Ennarm) – rüütlimõis
- Esna mõis (Orrisaar) – rüütlimõis, Küti kõrvalmõisaga
- Huuksi mõis (Hukas) – rüütlimõis
- Kodasema mõis (Koddasem) – rüütlimõis
- Koigi mõis (Koik) – rüütlimõis
- Koordi mõis (Kirrisaar) – rüütlimõis
- Köisi mõis (Keis) – rüütlimõis
- Küti mõis (Kütti) – Esna mõisa kõrvalmõis
- Lähevere mõis (Lehhewer) – Päinurme mõisa karjamõis
- Müüsleri mõis (Seinigal, Senegall) – rüütlimõis
- Olli mõis (Olli) – Viisu mõisa karjamõis
- Palasi mõis (Pallas) – Päinurme mõisa karjamõis
- Suur-Palu mõis (Pallo) – rüütlimõis
- Peetri kirikumõis (St. Petri) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
- Prandi mõis (Brandten, Kardina) – rüütlimõis
- Põhjaka mõis (Pohjack) – rüütlimõis
- Päinurme mõis (Assik) – rüütlimõis
- Sargvere mõis (Sarkfer) – rüütlimõis
- Silmsi mõis (Silms) – rüütlimõis
- Suur-Öötla mõis (Gross-Oethel) – rüütlimõis
- Viisu mõis (Wieso) – rüütlimõis, Olli karjamõisa ja Korba poolmõisaga
- Vodja mõis (Wodja) – rüütlimõis, Aru karjamõisaga ja Lasputre poolmõisaga
- Väike-Kareda mõis (Essensberg) – rüütlimõis
- Väike-Öötla mõis (Klein-Oethel) – rüütlimõis[1]
- Korba poolmõis (Korba), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal[2].
Peetri kihelkonna mõisavallad
[muuda | muuda lähteteksti]Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
- Aru mõisavald (Gemeinde Aru)
- Esna mõisavald (Gemeinde Orrisaar)
- Huuksi mõisavald (Gemeinde Hukas)
- Kodasema mõisavald (Gemeinde Koddasem)
- Koigi mõisavald (Gemeinde Koik)
- Koordi mõisavald (Gemeinde Kirrisaar)
- Köisi mõisavald (Gemeinde Keis)
- Müüsleri mõisavald (Gemeinde Seinigal)
- Palu mõisavald (Gemeinde Pallo)
- Peetri mõisavald (Gemeinde St. Petri)
- Prandi mõisavald (Gemeinde Brandten)
- Põhjaka mõisavald (Gemeinde Pohjack)
- Päinurme mõisavald (Gemeinde Assik)
- Sargvere mõisavald (Gemeinde Sarkfer)
- Silmsi mõisavald (Gemeinde Silms)
- Suur-Öötla mõisavald (Gemeinde Gross-Oethel)
- Vaali mõisavald(Gemeinde Wahlhof)
- Viisu mõisavald (Gemeinde Wieso)
- Vodja mõisavald (Gemeinde Wodja)
- Väike-Kareda mõisavald (Gemeinde Essensberg)
- Väike-Öötla mõisavald (Gemeinde Klein-Oethel)
Peetri kihelkonna vallad alates 1866[3]
[muuda | muuda lähteteksti]- Esna vald (Orrisaar) – 1916 nimetati ümber Ruusa vallaks
- Koigi vald (Koik)
- Huuksi vald (Hukas) – 1892 liideti Koigi vallaga
- Kodasema vald (Koddasem) – 1892 liideti Esna vallaga
- Koordi vald (Kirrisaar) – 1893 liideti Esna vallaga
- Müüsleri vald (Seinigal) – 1892 liideti Esna vallaga
- Palu vald (Pallo) – 1892 liideti Sargavere vallaga
- Prandi vald (Brandten) – 1892 liideti Sargavere vallaga
- Päinurme-Vaali vald (Assik mit Wahlhof) – 1875 eraldati eraldi valdadeks
- Sargvere vald (Sarkfer) – 1906 liideti Paide kihelkonna Mäo vallaga[küsitav]
- Silmsi vald (Silms) – 1892 liideti Koigi vallaga
- Viisu vald (Wieso) – 1893 liideti Esna vallaga
- Vodja vald (Wodja mit Arrohof) – 1892 liideti Esna vallaga
- Väike-Kareda – Köisi vald (Essensberg-Keis) – 1892 liideti Koigi vallaga
- Öötla vald (Oethel) – 1892 liideti Esna vallaga
- 1875 moodustatud vallad
- Päinurme vald (Assik) – 1892 liideti Koigi vallaga
- Vaali vald (Wahlhof) – 1893 liideti Koeru kihelkonna Udeva-Norra vallaga
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad Järva maakonda.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Peetri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 513–517.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
- Rudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.