Paul György

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Paul György (7. aprill 1893 Nagyvárad, Ungari – 1. märts 1976 Morristown, New Jersey) oli ungari päritolu USA mikrobioloog, biokeemik, toitumisteadlane ja pediaater.

Paul György pälvis USA presidendilt teadusmedali National Medal of Science kolme vitamiini – B₂‑vitamiin, B₆‑vitamiin ja biotiini – avastamise ja nendega seotud uurimistöö eest.^[1]

• 1915 – Paul György kaitses meditsiinidoktori kraadi Budapesti Ülikooli meditsiinikoolis.
• 1920 – asus tööle Heidelbergi ülikoolis abiprofessorina.
• 1926 – määrati Heidelbergi ülikooli lastekliiniku peaarstiks.
• 1927 – valiti Heidelbergi ülikooli pediaatriaprofessoriks.^[2]
• 1933–1935 – töötas Cambridge'i Ülikooli toitumislaboris.
• 1935 – kutsuti Clevelandi ülikooli pediaatria külalisprofessoriks.
• 1937 – sai Clevelandi ülikooli meditsiinikooli abiprofessoriks.
• 1944 – asus tööle Pennsylvania Ülikooli meditsiinikooli pediaatria abiprofessorina.
• 1946 – valiti Pennsylvania ülikooli Meditsiinikooli pediaatria professoriks
• 1950–1957 – töötas Pennsylvania ülikooli haigla pediaatriaosakonna juhatajana.
• 1957–1963 – töötas Philadelphia üldhaigla pediaatriaosakonna juhatajana.
• 1963 – Paul György valiti emeriitprofessoriks.

Paul György eraldas koos Richard Kuhni ja Theodor Wagner-Jaureggiga 1929. aastal keemiliselt B₂-vitamiini.^[3]

1933. aastaks eraldasid György, Kuhn ja Wagner-Jauregg puhast riboflaviini (sel ajal tunti ka G-vitamiinina) pärmist, munavalgest ja vadakust. Munavalgest eraldatud kollase pigmendi, millel oli B₂-vitamiini toime, nimetasid nad ovoflaviiniks ja vadakust eraldatud fraktsiooni laktoflaviiniks.^[4][5]

György avastas 1934. aastal, et B₂-vitamiin ja rottide antipellagra faktor on erinevad ained, ning nimetas selle aine B₆-vitamiiniks.

1938. aastal teatas ta (umbes samal ajal S. Lepkovsky ja J. Keresztesytaga) B₆-vitamiini keemilisest eraldamisest ja pakkus vitamiini nimetuseks püridoksiini.^[2]

Kolm aastat hiljem, 1941. aastal, õnnestus Györgyl eraldada munakollases, maksas ja pärmis munavalge toimet inhibeeriv ning ravitoimeline faktor. Ta nimetas selle H-vitamiiniks (saksa keeles die Haut 'nahk'). Praegu tuntakse seda biotiini ehk B₇-vitamiinina.^[6]

György selgitas välja, et rottidel, kelle sööda valguratsioon koosnes üksnes toorest munavalgest, tekkis ulatuslik dermatiit, millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravi saamata surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (egg white injury) ravis ta, koos Vincent de Vigneaud' ja teistega, Fritz Kögli ja Benno Tönnise poolt kuivatatud munakollase pulbrist eraldatud biotiiniga. Seejärel tõestasid nad, et H-vitamiin, koensüüm-R ja biotiin on peaaegu samased või väga lähedased ühendid.^[7]

Paul György uuris ka vitamiine (B-rühma vitamiine ja D-vitamiini) ja haiguslikke seisundeid, näiteks rahhiiti, imikute teetanust ja palju muudki, muuhulgas avastas ta naiste rinnapiimas "bifidus-faktori".^[8]

• 1968 Ameerika Pediaatria Seltsi väljaantav John Howlandi auhind
• 1975 National Medal of Science ^[1]

Paul György abiellus 1920. aastal Weimaris Margaret Johniga. Peres oli 3 last: Hans (temast sai keemik), Michael (arst) ja Tilbert (kirurg).^[2]

• Investigations on the vitamin B2 complex. I The differentiation of lactoflavin and the "rat antipellagra" factor, Biochem J. 1935 March; 29(3): 741–759.PMCID: PMC1266542
• Investigations on the vitamin B2 complex. II The distribution of lactoflavin and of the "pellagra-preventing factor" (vitamin B6) in natural products of animal origin, Biochem J. 1935 March; 29(3): 760–766. PMCID: PMC1266543
• Investigations on the vitamin B2 complex. III The inactivation of lactoflavin and vitamin B6 by visible light, Biochem J. 1935, 29(3): 767–775. PMCID: PMC1266544
• Nicotinic Acid and Prevention of Nutritional Panmyelophthisis in Rats, Exp Biol Med (Maywood) 1938, 37: 732, DOI: 10.3181/00379727-37-9714P
• koos Donald B. Melville'i, Vincent du Vigneaud, Burk'i ja Dean'iga, THE POSSIBLE IDENTITY OF VITAMIN H WITH BIOTIN AND COENZYME R, Science, 8. märts 1940, 91. köide, nr 2358, lk 243–245, DOI:10.1126/science.91.2358.243,
• György, P., Donald B. Melville, Catherine S. Rose, On the identity of vitamin H with biotin, Science, 1940, 92:62—63.
• koos Donald B. Melville'i, Vincent du Vigneaud'i, Klaus Hofmanniga, ISOLATION OF BIOTIN (VITAMIN H) FROM LIVER, J. Biol. Chem. 1941, 140:643–651.
• The Water-Soluble Vitamins, Annual Review of Biochemistry, 11. köide : 309–364, (Volume publication date July 1942), DOI: 10.1146/annurev.bi.11.070142.001521
• "A hitherto unrecognized biochemical difference between human milk and cow's milk." Pediatrics 11:98–107, 1953
• koos R.F.Norrise ja C.S.Rose'iga, "A variant of Lactobacillus bifidus requiring a special growth factor", Arch Biochem Biophys 48:193–201, 1954.
• ANTIBIOTICS AND LIVER INJURY, DOI: 10.1111/j.1749-6632.1954.tb36471.x, Annals of the New York Academy of Sciences, 57. köide, Nutritional Factors and Liver Diseases, l 925–931, Mai 1954
• koos Ross, C.S., Zillikeni, F. ja Kuhn, Richardiga, "Bifidus factor. II.Its occurrence in milk from different species and other natural products.", Arch Biochem Biophys 48:202–208, 1954
• koos S.Dhanamitta, ja E. Steers'iga, Protective effects of human milk in experimental Staphylococcus infection. 1954, Science 137:338–340.
• "The uniqueness of human milk", Biochemical aspects. Am J Clin Nutr 24:970–975, 1971
• koos R.W.Jeanlozi, H. von Nicolai ja F.Zillikeniga, "Undialyzable growth factors for Lactobacillus bifidus var. Pennsylvanicus", Eur J Biochem 43:29–33, 1974.