Norra filmikunst

Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal, kuid Norras on tehtud nii kodumaiste vaatajate seas väga menukaid kui ka välismaal tähelepanu äratanud filme.

Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi "Fiskerlivets farer", mis on kaduma läinud. Selle valmimisajaks peetakse 1907. aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada.

Tummfilmiajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid.

1930. aastateni olid olulised rahvusromantilised rahvaelu kirjeldused, filmiti ka farsse. Lavastati kaks Knut Hamsuni teemalist ekraniseeringut. Tähtteos oli kuulsa taani režissööri Carl Theodor Dreyeri "Glomdalsbruden" (1926).

Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1930. aastaid peetakse Ibseni ning ka Sisseneri ja Leif Sindingi lavastuste tõttu Norra filmi väikeseks kuldajaks. Olav Dalgard tegi filme töölisliikumisest.

Saksa okupatsiooni ajal oli filmitootmine natsionaalsotsialistide kontrolli all ning allus tsensuurile.

Pärast teist maailmasõda tehti muu hulgas draamafilme okupatsiooniajast (Arne Skouen), rahvalikke komöödiaid ja kirjandusteoste ekraniseeringuid. 1960. aastatel avaldas mõju "uus laine". Sugenesid feministlik film, sotsiaalrealistlik film ja apokalüptiline satiir. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino.

Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 kinofilmi aastas.

Norra animafilm sai alguse Sverre Halvorseni esimestest katsetustest 1913. Koos Ola Korneliuse ja Thoralf Kloumaniga moodustasid nad Tegnerforbundeti. Nad tegid kinos näitamiseks lühikesi joonisfilme.

1920. aastate alguses hakati Norra kinodes näitama reklaamfilme. Tähtsamad tegijad olid Sverre Sinding-Hansen ja Ths. W. Schwartz. Töötasid ka taanlane Storm P. ja rootslane Victor Bergdahl. Suurim tellija oli Tiedemanns Tobaksfabrik.

1930. aastate alguses tõrjusid Disney filmid Norra omad välja. 1930. aastate lõpus jõudsid kinodesse kvaliteetsemad Norra reklaamfilmid, mis olid enamasti tehtud välismaal, peamiselt Berliinis või Praha. Sõja tõttu nende tegemine katkes.

1948. aastal hakkas nukufilme tegema Ivo Caprino. Tema filmid norra muinasjuttude põhjal kuuluvad tuntumate Norra filmide hulka. Film "Flåklypa Grand Prix" (1975) on Norra kõigi aegade suurim menufilm.

Wilfred Jensenius debüteeris 1936 ning tegutses viiskümmend aastat. Ta töötas mõnda aega riigiringhäälingus.

Trygve Rasmussen alustas filmitööd 1954. aastal Ivo Caprino juures. Hiljem lõi ta oma filmistuudio Punktfilm.

1960. aastatel tegid Bjørn Aronsen ja Anna Tystad Aronsen paarsada animareklaamfilmi. Viimane tegi hiljem riigiringhäälingus lastefilme ja vinjette.

1970. aastatel debüteerisid Gro Strøm, Inni Karine Melbye, Knut Eide, Terje Bomann-Larsen, Morten Skallerud, Thor Sivertsen ja Kine Aune.

1990. aastatel tehti joonisfilme peamiselt Askeris Tegnefilmcompagnietis ning nuku- ja savifilme Oslos Studio Magicas.

Norsk Film A/S on osalenud mitme täispika joonisfilmi tootmises. Nende seas on Per Åhlini "Reisen til Melonia" (1989) ja Taani film "Jungeldyret" (1994).

Vibeke Idsøe, Nille Tystadi ja John M. Jacobsen film "Solan, Ludvig og Gurin med reverompa" (1998) Kjell Aukrusti teose järgi jooksis kinodes menukalt.

Christopher Nielseni film "Slipp Jimmy fri" (2006) jõudis rahvusvahelisse filmilevisse.

Torill Kove sai lühifilmi "The Danish Poet (2006) eest Oscari.

Norra filmistuudio Storm Studio osales Oscari saanud filmi "Peter & the Wolf" (2006) tootmises.

Animaatoritele on töökohti juurde loonud reklaamitelevisioon, arvutipõhine animatsioon ning arvutimängud ja interaktiivsed videod.

Esimeseks Norra lastefilmiks peetakse Titus Vibe-Mülleri filmi "Marianne på sykehus" (1950).

Lastefilmide seas on ka näiteks Ivo Caprino "Ugler i mosen" (1959), Nils-Reinhardt Christenseni "Stompa & Co." (1962), Espen Thorstensoni "Mormor og de åtte ungene" (1977), Grete Salomonseni "Kamilla og tyven" (1988) ja Peder Norlundi "Ulvesommer" (2003).

Esimesed Norra dokumentaalfilmid olid kroonikafilmid, näiteks "Holmenkolrendet" (1899) ja "Kroningsferden" (1906).

Norra esimesed filmitegijad (näiteks Ottar Gladtvet ja sakslane Paul Kräusslich võtsid üles ka igapäevasemaid sündmusi ning näitasid neid oma kinodes.

Tummfilmiajastu dokumentaalfilmid olid kroonikafilmid, koolifilmid, majanduspropagandafilmid, rahvusromantilised turismifilmid ja koolifilmid. Neid nimetati loodusfilmideks või kultuurfilmideks.

Tähtis osa oli ekspeditsiooni- ja reisifilmidel. Näiteks Roald Amundsen tegi filmi "Den tredje Fram-expedition til Sydpolen" (1911) ja Carl Lumholtz filmi "In Borneo – the Land of the Head Hunters" (1919). Menukad olid reisifilmid Norrast, näiteks Gustav Lundi "Se Norge" (1924), Tancred Ibseni "Norge" (1926) ja Lyder Selvigi "Norgesfilm" (1929).

Tummfilmiajastul oli filmitootmine majanduslikult raske, sest kodumaine turg oli väike ja välismaale Norra filmid ei jõudnud. Et 1913 jäeti kinode pidamise õigus ainult valdadele, siis ei saanud filmiprodutsendid ka kinosid pidades filmide tegemiseks raha teenida. Tollaste produtsentide seas olid Halfdan Nobel Roede, Peter Lykke-Seest ja Ottar Gladtvet.

Domineeriv filmistuudio on 1932. aastast Norsk Film A/S.

1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine.

2001. aastal loodi Norsk Filmfond.

Norsk filminstitutt jaotab riiklikke vahendeid, aitab filme välja lasta ning toetab filmitööd koolis. Sellel asutusel on ka filmoteek ja muuseum.

Tööandjate ühing on Norske film- og TV-produsenters forening, töövõtjate ühing Norsk Filmforbund.

1986. aastast õpetati Lillehammeri Kõrgkoolis filmi- ja telerežiid.

1997. aastal rajati Lillehammerisse Norra esimene filmikool, kus kolmeaastases õppes on stsenaristi, produtsendi, režissööri, operaatori, monteerija ja helirežissööri eriala. Filmikooli esimene juht on Malte Wadman.

Animaatoreid õpetatakse alates 1993. aastast välja Volda Kõrgkoolis.

Täienduskoolitust annab Oslos Norsk filmutvikling (varasema nimega Statens studiesenter for film).

Igal aastal toimub filmifestival Den norske filmfestivalen. Esimest korda peeti seda 1973 Drøbakis. Alates 1987. aastast toimub festival Haugesundis. Festivalil on rahvusvaheline põhiprogramm. Harilikult leiab aset kaks või kolm Norra esilinastust. Konkurssi ega auhindu ei ole.

Amanda auhindade jagamise tseremooniat kantakse televisioonis üle. Kuulutatakse välja ka kriitikute ja kinojuhtide auhinnad.

Lühifilmide festival (Kortfilmfestivalen) toimus esimest korda 1978 Rørosis. 1988. aastast peetakse seda iga aasta juunis Grimstadis. Peaauhind on Gullstolen.

Alates 1991. aastast peetakse iga aasta jaanuaris Tromsø rahvusvahelist filmifestivali.

Ka Oslos ja Bergenis on iga-aastased filmiülevaatused.

Tähtsamad lastefilmifestivalid on Amandusfestivalen ja Barnefilmfestivalen Kristiansandis.

 Pikemalt artiklis Norra filmide loend

• "Fiskerlivets farer" (1905)
• Rasmus Breistein, "Fante-Anne" (1920)
• Gunnar Sommerfeldt, "Markens grøde" ("Maa õnnistus"; 1921)
• Harald Schwenzen, "Pan" ("Paan"; 1922)
• Carl Theodor Dreyer, "Glomdalsbruden" (1925 või 1926)
• Rasmus Breistein, "Brudeferden i Hardanger" (1926)
• Leif Sinding, "Fjeldeventyret" (1927)
• Harry Ivarson, "Madamen besøker Oslo" (1927)
• Walter Fyrst, "Trollelgen" (1927)
• Tancred Ibsen ja Einar Sissener, "Den store barnedåpen" (1931)
• Einar Sissener, "Syndere i sommersol" (1934)
• Olav Dalgard, "Vi bygger landet" (1936)
• Tancred Ibsen, "To levende og en død" (1937)
• Tancred Ibsen, "Fant" (1937)
• Tancred Ibsen, "Gjest Baardsen" (1939)
• Leif Sinding, "De vergeløse" (1939)
• Leif Sinding, "Tante Pose" (1940)
• Toralf Sandø, "Den forsvundne pølsemaker" (1941)
• Alfred Maurstad, "En herre med bart" (1942)
• Rasmus Breistein, "Trysil-Knut" (1942)
• Toralf Sandø, "Englandsfarere" (1946)
• Titus Vibe-Müller, "Kampen om tungtvannet" (1948)
• Arne Skouen, "Gategutter" (1949)
• Edith Carlmar, "Døden er et kjærtegn" (1949)
• Titus Vibe-Müller, "Marianne på sykehus" (1950)
• Nils R. Müller, "Vi gifter oss" (1951)
• Astrid Henning-Jensen, "Kranes konditori" (1951)
• Arne Skouen, "Nødlanding" (1952)
• Edith Carlmar, "Aldri annet enn bråk" (1954)
• Kåre Bergstrøm, "Blodveien" (1955)
• Arne Skouen, "Ni liv" (1957)
• Kåre Bergstrøm, "De dødes tjern" (1958)
• Øyvind Vennerød, "Støv på hjernen" (1959)
• Ivo Caprino, "Ugler i mosen" (1959)
• Erik Løchen, "Jakten" (1959)
• Arne Skouen, "Kalde spor" (1962)
• Nils-Reinhardt Christensen, "Stompa & Co." (1962)
• Pål Bang-Hansen, "Skrift i sne" (1966)
• Pål Løkkeberg, "Liv" (1967)
• Knut Andersen, "Brent jord" (1969)
• Pål Løkkeberg, "Exit" (1970)
• Arnljot Berg, "Lukket avdeling" (1972)
• Oddvar Bull Tuhus, "Maria Marusjka" (1973)
• Per Blom, "Mors Hus" (1974)
• Anja Breien, "Hustruer" (1975)
• Ivo Caprino, "Flåklypa Grand Prix" (1975)
• Knut Andersen, "Den sommeren jeg fylte 15" (1976)
• Svend Wam ja Petter Vennerød, "Lasse Geir" (1976)
• Oddvar Bull Tuhus, "Angst" (1976)
• Svend Wam ja Petter Vennerød, "Det tause flertall" (1977)
• Haakon Sandøy, "Dagny" (1977)
• Espen Thorstenson, "Mormor og de åtte ungene" (1977)
• Lasse Glomm, "Svarte fugler" (1983)
• Ola Solum, "Orions belte" (1985)
• Svend Wam ja Petter Vennerød, "Adjø Solidaritet" (1977)
• Sølve Skagen, "Hard asfalt" (1986)
• Nils Gaup, "Ofelaš" ("Rajaleidja", 1987)
• Grete Salomonsen, "Kamilla og tyven" (1988)
• Eva Isaksen, "Døden på Oslo S" (1989)
• Per Åhlin, "Reisen til Melonia" (1989)
• Berit Nesheim, "Frida – med hjertet i hånden" ("Frida"; 1991)
• Saeed Anjum ja Espen Thorstenson, "Bak sju hav" (1991)
• Erik Gustavson, "Telegrafisten" (1993)
• Marius Holst, "Ti kniver i hjertet" (1994)
• Berit Nesheim, "Søndagsengler" (1996)
• Unni Straume, "Drømspel" ("Unenäomäng" (1994)
• Liv Ullmann, "Kristin Lavransdatter" ("Kristiina Lauritsatütar"; 1995
• Bent Hamer, "Eggs" (1995)
• Torun Lian, "Bare skyer beveger stjernene" (1998)
• Pål Sletaune, "Budbringeren" (1997)
• Erik Skjoldbjærg, "Insomnia" (1997)
• Vibeke Idsøe, Nille Tystadi ja John M. Jacobsen, "Solan, Ludvig og Gurin med reverompa (1998)
• Hilde Heier, "Suffløsen" (1999)
• Pål Jackman, "Detektor" (2000)
• Hans Petter Moland, "Aberdeen" (2000)
• Peter Næss, "Elling" (2001)
• Knut Erik Jensen, "Heftig og begeistret" (2001)
• Arild Østin Ommundsen, "Mongoland" (2001)
• Bent Hamer, "Salmer fra kjøkkenet" ("Köögilood"; 2003)
• Morten Tyldum, "Buddy" (2003)
• Jens Lien, "Jonny Vang" (2003)
• Peder Norlund, "Ulvesommer" (2003).
• Erik Poppe, "Hawaii, Oslo" (2004)
• Annette Sjursen, "Min misunnelige frisør" (2004)
• Arild Østin Ommundsen, "Monstertorsdag" (2004)
• Bent Hamer, "Factotum" ("Faktootum"; 2005)
• Sara Johnsen, "Vinterkyss" (2005)
• Jens Lien, "Tüütu mees" ("Den brysomme mannen"; (2006)
• Hans Petter Moland, "Gymnaslærer Pedersen" (2006)
• Torill Kove, "The Danish Poet" (2006)
• Christopher Nielsen, "Slipp Jimmy fri" (2006)
• Stefan Faldbakken, "Uro" (2006)

 Pikemalt artiklis Norra filmirežissööride loend

• Leif Sinding. En filmsaga: fra norsk filmkunsts begynnelse: stumfilmårene som jeg så og opplevet dem, Oslo: Universitetsforlaget 1972, ISBN 82-00-04660-5
• Gunnar Strøm. Animasjon i Norge: et studiehefte om norsk animasjonsfilm, Oslo 1987, ISBN 82-90738-00-5
• Knut Ove Arntzen, Trond Olav Svendsen, Morten Moi (toim). Kunnskapsforlagets teater- og filmleksikon, 1991, ISBN 82-573-0412-3, ISBN 82-574-0907-3
• Sigurd Evensmo. Det store tivoli: film og kino i Norge, Oslo: Gyldendal 1992, ISBN 82-05-20607-4
• Norske barnefilmer: 1950-1992, Oslo: Norsk barnefilmnemnd 1992
• Odd Heide Hald. Norsk filmbibliografi: litteratur om norsk film og norske filmforhold, 1993, ISBN 82-12-00100-8
• Gunnar Strøm. Frå "Fanden i Nøtten" til "Fargesymfoni i blått": animasjonsfilm i Norge 1913-1939, Volda: Møreforsking 1993, ISBN 82-7692-024-1
• Norske barnefilmer: 1992-1994, Oslo: Det norske filminstituttet 1994, ISBN 82-90463-48-0
• Hans Fredrik Dahl. Kinoens mørke, fjernsynets lys: levende bilder i Norge gjennom hundre år, Oslo: Gyldendal 1996, ISBN 82-05-23193-1
• Tore Breda Thoresen. Gjester i studio: historien om "de 44" og opprøret mot Norsk film A.S., 1996, ISBN 82-588-1247-5
• Tore Helseth (toim). Mørkets musikk: musikk i norske kinofilmer, Oslo: Norsk filminstitutt 1997, ISBN 82-90463-81-2
• Gunnar Iversen, Ove Solum (toim) Nærbilder: artikler om norsk filmhistorie, Oslo: Universitetsforlaget 1997, ISBN 82-00-22716-2
• Peter Cowie. Straight from the heart: modern Norwegian cinema 1971-1999, 1999, ISBN 82-90823-51-7
• Einar Nistad. Drømmen om de levende bilder: artikkelsamling i anledning åpning av Filmmuseet, 1999, ISBN 82-90463-90-1
• Sara Brinch, Gunnar Iversen. Virkelighetsbilder: norsk dokumentarfilm gjennom hundre år, Oslo: Universitetsforlaget 2001, ISBN 978-82-15-00163-0, ISBN 82-15-00163-7
• Einar Nistad. Det magiske rommet: en reise gjennom den norske film- og kinohistorien, 2002, ISBN 82-8025-009-3
• Øivind Hanche, Gunnar Iversen, Nils Klevjer Aas. "Bedre enn sitt rykte": en liten norsk filmhistorie, 2. trükk, Oslo: Norsk filminstitutt 2004, ISBN: 978-82-90463-69-9, ISBN 82-8025-015-8
• Peter Cowie. Cool and crazy: modern Norwegian cinema 1990-2005, Norwegian Film Institute: 2005, ISBN 82-8025-017-4

• Den Store Danske
• Store Norske Leksikon, "Norge - film"
• Store Norske Leksikon, "animasjonsfilm"
• Store Norske Leksikon, "barnefilm"

• Norra filmi lühiajalugu, Norra saatkond