Mikael Agricola

Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.

Mikael Olavinpoika (Mikko Olavinpoika, Michael Olaui, Mikkel Olafsson) sündis umbes 1510 Uusimaal Pernå vallas Torsby külas. Ta ristiti Pernå kiriku kaitsepühaku järgi.

Ta pärines jõuka talupoja perekonnast. Tal oli kolm õde, kelle nimed ei ole teada.

Poiss oli väga teadmishimuline ja andekas. Tema õpetajad panid nähtavasti tähele tema keelteandi ning kirikuõpetaja Bartholomeus saatis ta Viiburisse, kus ta õppis Johannes Erasmi ladina koolis ja sai mõningast ettevalmistust preestriametiks.

Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola, 'põlluharija'. Tolleaegsetel esimese põlvkonna haritlastel oli kombeks võtta perekonnanimi isa ameti järgi. Tõenäoliselt Viiburis puutus Agricola esimest korda kokku reformatsiooni ja humanismiga. Viiburi lossi valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav I Vasa teenistuses. Krahv oli reformatsiooni toetaja ja tema lähikonnas peeti juba luterlikke jumalateenistusi. Agricola õppis Viiburis kaheksa aastat.

Aastal 1528 läks Agricola koos oma õpetajaga Turu linna, mis oli Rootsi võimu keskus Soomes ja piiskopkonna keskus, ning temast sai piiskop Martinus Skytte (Martin Skytte) juures kirjutaja. Turus tutvus Agricola Martin Lutheri esimese soome päritolu üliõpilase Petrus Särkilahtiga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Petrus Särkilahti 1529 suri, oli Agricola kord tema tööd jätkata. Ta pühitseti preestriks arvatavasti 1531. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon.

Aastal 1536 saatis Turu piiskop ta Saksamaale Wittenbergi õppima. Ta keskendus kreeka keele eksperdi Philipp Melanchthoni loengutele. Wittenbergis tutvus ta ka Lutheriga. Ta sai mõlemalt reformaatorilt soovituskirja kuningas Gustav Vasale. Ta saatis kuningale kaks kirja, paludes stipendiumile kinnitust. Kui kinnitus saabus, ostis ta palju raamatuid (näiteks Aristotelese kogutud teosed). Aastal 1537 asus ta Uut Testamenti soome keelde tõlkima.

Aastal 1539 naasis Agricola magistrikraadiga Turusse ning temast sai lõpuks Turu katedraalkooli rektor. Talle ei meeldinud see töö ning ta nimetas õpilasi taltsutamata elajateks. Selleks ajaks oli Gustav Vasa oma võimu kindlustades ja reformatsiooni edendades kiriku varad konfiskeerinud. Aastal 1544 sai Agricola kroonilt käsu saata mõned andekad noormehed Stockholmi maksuametnikeks. Agricola millegipärast ei allunud sellele korraldusele ja sai järgmisel aastal uuesti sama käsu, seekord ähvardavamas toonis. Tõenäoliselt ei mõjunud see vahejuhtum tema suhetele kuningaga hästi. Rektorina töötamise ajal kirjutas Agricola palju.

Aastal 1546 leidis aset Turu suur tulekahju, milles hävis Agricola kodu ja kool. 22. veebruaril 1548 käskis Gustav Vasa Agricolal rektoriametist tagasi astuda. Sel ajal oli ta juba abielus. Tema abikaasa oli Pirjo Olavintytär (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui). Agricola ainus poeg Christian Agricola (Christianus Michaelis Agricola) sündis 11. detsembril 1550 ja oli 1583–1586 Tallinna piiskop.

Kui vana piiskop 1554 suri, laskis Gustav Vasa pühitseda Agricola Turu kihelkonna ordinaariuseks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt Turu piiskopi ülesandeid ja oli seega de facto esimene luterlik Soome piiskop. Tema reformid ei olnud kuigi radikaalsed, kuigi ta kaotas ära missa. Soome kirik jaotati Turu piiskopkonnaks ja Viiburi piiskopkonnaks.

Aastal 1557 osales ta Venemaale saadetud delegatsioonis ning viibis 21. veebruarist 24. märtsini Moskvas piirikokkupõrgetele lõppu tegeva rahulepingu läbirääkimistel. 9. aprillil jäi ta haigeks ja suri Karjala maakitsusel Kuolemajärvi kihelkonnas Kyrönniemi külas. See on ka Elias Lönnroti sünnipäev ja seda päeva tähistatakse Soomes soome keele päevana. Ta maeti Viiburi kirikusse, kuid tema haua täpne asukoht ei ole teada.

Agricola mõtles Uue testamendi tõlkimise peale juba varastel õpiaastatel. Tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soome mõistetav. Agricola asus seda välja töötama. Tema esimene raamat "ABC-Kiria" oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. Raamatu maht oli esmatrükis 16, teises trükis (1551) 24 lehekülge.

Raamatu esmatrükist ei ole säilinud ainsatki täielikku eksemplari.

Tiitellehe all on tervitus "Michael Agricola Christiano Salutem". See võib olla mõeldud kõigile kristlastele, aga võib-olla tema pojale Christian Agricolale, kes esmatrüki ilmumise ajal oli 9-aastane.

Agricola palveraamat "Rucouskiria" ilmus trükist märtsis 1544. Raamatu alguses kirjutas Agricola mitmetest üldist haridust puudutavatest asjadest ja reformatsiooni tulemustest Soomes. Raamatus on neli eessõna ja umbes 700 palvet. Mitmel teemal oli tavalise kahe-kolme asemel 12 eri palvet. See on tema kõige iseseisvam teos. Raamatu maht on umbes 900 lehekülge. Autor toetus muuhulgas Lutheri, Melanchthoni ja Rotterdami Erasmuse töödele. Samuti kasutas ta näiteks Otto Brunsfeldi Piibli palvete kogumikku aastast 1528.

Tolleaegse kombe kohaselt sisaldas palveraamat ka igavest kalendrit ja astroloogilisi juhtnööre tervise hoidmiseks.

Igavese kalendri peamine allikas oli Wittenbergi ülikooli matemaatikaprofessori Erasmus Reinholdi kalender 1543. aastaks. Iga kuu lõpus on kuus soomekeelset vemmalvärssi ja mõned laused proosas, kus antakse juhtnööre elu ning haiguste ja nende ravi kohta, sealhulgas toitumisest, saunaskäimisest, kuppude panekust, aadrilaskmisest ja ravimite tarvitamisest. Kalendris on tärniga ära märgitud dies aegyptiacae, halva õnne päevad, mil ei tohtinud ühtegi ettevõtmist alustada.

Meditsiini puudutavas osas mainitakse al-Mansuri, Hippokratest, Galenost, Milano Johannest, Ibn Sīnāt, Ibn Rušdi, ar-Razid, Senecat, Isaac Judaeust, Johannes Mesuët, Platonit, Ptolemaiost, Marcus Maniliust ja Philipp Melanchthoni.

Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis 1543, kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis 1548. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülge ja see sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ja Olaus Petri piiblitel. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud).

Wittenbergis olles tõlkis Agricola soome keelde kolm väiksemat liturgilist raamatut, mis ilmusid 1549.

"Käsikirja Castesta ia muista Christikunnan Menoista" sisaldab ristimis-, laulatus- ja matusetalituse korra ning kõnesid haigetele, leinajatele ja surijatele. Ristimise ja abielu osa pärineb Lutherilt, suurem osa on aga tõlgitud Olaus Petri analoogilisest raamatust. On ka väiksemaid osi, mis on tõlgitud Caspar Huberinuse töödest.

"Messu eli Herran echtolinen" sisaldab jumalateenistuse korra. Ka see raamat põhineb Olaus Petri töödel ja mõningatel soomekeelsetel käsikirjadel. Agricola kuulutab seal välja ka Uue Testamendi tõlkimise kava.

"Se meiden Herran Jesusen Christusen Pina, ylesnousemus ia tauiaisen Astumus, niste Neliest Euangelisterist coghottuon" räägib Jeesuse Kristuse kannatusest. Raamat on kokku pandud nelja evangeeliumi tekstide põhjal. See raamat on tugevasti mõjutatud Wittenbergis õpetanud Johannes Bugenhagenist. Tõlge on tehtud põhiliselt saksa keelest, mõned osad on mõjutatud ka rootsikeelsest tõlkest ning muidugi on ta ka ise kreeka keelest tõlkinud.

Agricola loodud soome kirjakeel põhineb Turu murdel, mida ta rikastas teiste soome murrete elementidega ja oma sõnaloominguga.

Agricola loodud sõnade seas on:

• Luoja 'Looja'
• Vapahtaja 'Lunastaja, Päästja'
• inhimillinen 'inimlik'
• nöyrä 'alandlik'
• esikuva 'eeskuju'
• hallitus 'valitsus'
• hengellinen 'vaimulik'

• "Rucouskiria Bibliasta" (1544)
• "Dauidin Psaltari" (1551)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mikael Agricola

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mikael Agricola

• Paul Alvre, "Mikael Agricola emakeelest ja selle eestipärasustest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 7, lk. 449–454 (bibliograafia joonealustes märkustes)