Mihkel Jürna
Mihkel Jürna (17. september 1899 Roela vald, Soonuka küla – 5. detsember 1972 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Mihkel Jürna õppis Kiltsi vallakoolis ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Aastatel 1917–1923 õppis ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Pärast kooli lõpetamist astus ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja lõpetas selle 1926. aastal, 1934–1937 õppis ta ka arstiteaduskonnas.[1]
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1930–1940 – Eesti Kirjanikkude Liit
- juuli 1940 – II Riigivolikogu liige
- 1940–1941 ning 1944–47 – riikliku kirjastuskeskuse juhataja
- 1942–1943 – eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja Leningradis
- 1943–1944 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinik
- 1940–1952 – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik
- kutseline tõlkija Tallinnas[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg Juhan-Kaspar Jürna oli Eesti NSV kultuuriminister[2] aastatel 1973–1978.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1921 näidend "Idee"
- 1925 koguteosed "Sang" ja "Bumerang" koos J. Schützi (Sütiste) ja E. Hiirega
- 1927 novellikogu "Tavalised"
- 1929 novellikogu "Üks armastus"
- 1932 novellikogu "Ärigeenius"
- 1972 valimik "Tavalised"[1]
Tõlked:
- 1926 Shakespeare, "Kuningas Lear"
- 1951 M. Saltõkov-Štšedrin, "Härrased Golovjovid"
- 1953 F. Panfjorov, "Võidetute maal"
- 1955 T. Ševtšenko, "Jutustused"
- 1956 V. Kaverin, "Avatud raamat"
- 1959 Lo Guan-Tžung, "Kolmevalitsus" I-II
- 1962 K. Simonov, "Elavad ja surnud"[1][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Mihkel Jürna elulugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2011. Vaadatud 17. septembril 2011.
- ↑ http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/20/kultuur/kunst.htm[alaline kõdulink]
- ↑ Konstantin Simonov. Elavad ja surnud. Romaan. Raamatukoi raamatupood
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mihkel Jürna Eesti biograafilises andmebaasis ISIK