Matra Vahruševa

Matra Vahruševa (Матра Вахрушева; ametlikult Matrjona Vahruševa; Матрена Панкратьевна Вахрушева; 12. aprill 1918 Harmpavõli küla, Tobolski maakond (tänapäeval Kondinskoje rajoon, Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) – 1. jaanuar 2000 Peterburi) oli mansi keeleteadlane ja kirjanik.

Koolis sundis õpetaja teda muutma eesnime Matrjonaks.^[1] Ta lõpetas 1938. aastal Ostjako-Vogulskis (tänapäeval Hantõ-Mansiiskis) pedagoogikakooli ja asus 1939. aastal õppima Leningradi Põhjarahvaste Instituuti. Blokaadi ajal oli ühe aasta Leningradis. 1943–1946 õpetas mansi keelt Hantõ-Mansiiski pedagoogikakoolis. 1947. aastal pöördus Vahruševa Leningradi tagasi õpinguid jätkama. 1952. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja "Формирование сложных слов мансийского языка на базе соматической лексики (на материалах кондинского диалекта". Ta töötas 46 aastat õppejõuna A. I. Herzeni nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudis. Ta on avaldanud (koos abikaasa A. M. Balandiniga) uurimuse "Мансийский язык" ('Mansi keel', 1957). Ta koostanud mansi-vene sõnaraamatu (1959) ja kirjutanud mansikeelse aabitsa ning lugemikke.^[2]

Luuletusi hakkas ta kirjutama pedagoogikakoolis õppimise ajal.^[3] Vahruševa avaldas 1949. aastal venekeelses tõlkes autobiograafilise jutustuse "На берегу Малой Юконды" ("Väikese Jukonda ääres").^[4]