Luunja mõis

Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal^[1].

Mõisa kõrvalmõis oli Luunja-Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois)^[1].

 Pikemalt artiklis Luunja mõisa park

18. sajandil rajatud barokkpark kujundati 19. sajandi lõpul ümber vabakujuliseks maastikupargiks. 1997. aastal arvati see riiklikuks ehitismälestiseks.^[2] Kabel lõhuti 1950. aastatel. 1961. aastal oli kabel kadunud ja surnuaial olid vaid segipööratud hauakivid, mille peale veeti lõpnud loomade korjuseid.^[viide?]

 Pikemalt artiklis Luunja mõisa kalmistu

Luunja mõisa südamest linnulennult 1 km kaugusele põhjakirdesse jääva kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Münnichid arvatavasti varsti pärast 1767. aastat, kui Peterburis suri ja maeti Burchard Christoph von Münnich. Ta maeti millalgi ümber Luunja mõisa kalmistule.^[3] Kalmistule on arvatavasti maetud 17 inimest.^[4] Kalmistu oli jäetud maha, kui 1970. aastate algul hakkas Luunja sovhoos selle kohale ehitama sigalat ning siis lammutati ka osa kalmistut ja selle kabel.

• 
  Sepikoda
• 
  Viinaköögi varemed

• Luunja-Vanamõisa mõis
• Fideikomiss

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 53-56.
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 43-45 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 440 [2].

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Luunja mõis