Liepna vald
| Liepna vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Liepnas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 280,57 km² | |
Elanikke: 580 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,1 in/km² | |
| Keskus: Liepna | |
 |
Liepna vald (läti Liepnas pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Vald asub Venemaa piiri ääres. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.
Vald piirneb sama piirkonna Mālupe, Pededze ja Jaunalūksne vallaga, Balvi piirkonna Vīksna valla ning Viļaka piirkonna Žīguri valla, samuti ka Pihkva oblasti Palkino ja Petseri rajooniga.
Valla pindala on 281 km². 2016. aasta seisuga elas seal 851 inimest.[2] Valla keskus on Liepna küla, vallavanem on Iveta Priede.[3]
Valla tähtsamad jõed on Liepna jõgi, Bolupe ja Voroža.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Liepna vald moodustati aastal 1919 Viļaka valla Liepna, Franciskopole, Katleši ja Kūdupe mõisade territooriumile. Aastal 1920 läbi viidud agraarreformi ajal kuulus Liepna mõisale 1674, Franciskopole mõisale 1695, Katleši mõisale 1529, Kūdupe-Liepāja mõisale 239, Kūdupe-Ozoli mõisale 774, aga Kūdupe mõisale 426 hektarit maad. Vald kuulus Liepna õigeusu, Liepna luteri ja Liepna, Kūdupe ning Kuprava katoliku kihelkondadesse.[4]
Liepna vallas on suur osa elanikest traditsiooniliselt olnud mittelätlased. Aastal 1925 olid valla 4168 elanikust 250 venelased ja 167 eestlased, poolakaid oli toona 58. Aastal 1930 oli elanikke 4405, neist venelasi 343, eestlasi 122 ja poolakaid 55. Aastal 1935 oli Liepna valla pindala 324,45 km² ja seal oli 4768 elanikku.[5]
1945. aastal moodustati valda Bērziņi, Dokti, Kuprava, Surikova ja Liepna külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Liepna külanõukoguga likvideeritavad Bērziņi ja Surikova külanõukogu, aga aastal 1954 likvideeritav Dokti külanõukogu. Aastal 1959 liideti külanõukoguga likvideeritava Kuprava külanõukogu kolhoosi Pobeda maad, ent aastal 1960 liideti need hoopis Nikolajeva külanõukoguga.[6]
Aastal 1989 oli Liepna külanõukogus 1427 elanikku, ainsaks suuremaks vähemusrahvuseks olid jäänud venelased, keda elas seal 160. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2000 oli valla 1246 elanikust venelasi 110. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda. Aastal 2011 oli valla 914 elanikust venelasi 69.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Liepna luteri kirik, selle pingid, kantsel ja altar, Purnava muinaskalmed (ka Sõjakalmistu või Prantsuse kalmistu) ja Kudinava muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Franciskopole muinaskalmed, Liepna kabel, Liepna mõisa pruulikoda ja Liepna õigeusu kirik.[8]
Looduskaitse all on Plešulauži haab, Kudinava kadakas, Egļeva künnapuu, Truļļeva tamm, Purnava muinaskalme mänd, Sprinduļi elupuu, Liepna mõisa pärn, Rezgaļi saar, Rezgaļi tamm, pahaga kask Skambukalnsi metsas, Kuppelmänd, tuulepesaga mänd Kuppelmänni kõrval, Daktiņi tamm, Prēduļeva künnapuu, Sprinduļkalnsi kalmistu mänd, Mežarija Kļaviņi tamm, Kalnājise tamm, Laipiņi tamm ja Doktase tamm. Valda jäävad ka 33 ha suurune Kuprava pärnametsa hoiuala, 151 hektari suurune Katleši metsade hoiuala ja 159 ha suurune Liepna soometsa hoiuala.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 828 lätlast, 69 venelast, 1 valgevenelane, 4 ukrainlast, 2 poolakat ja 4 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [11] |
|---|---|---|
| Adamova | skrajciems | 36 (2007) |
| Aizgārša | skrajciems | 4 (2007) |
| Aizupe | skrajciems | 25 (2007) |
| Bērzupe | skrajciems | 10 (2007) |
| Briežudārzs | skrajciems | 3 (2002) |
| Demšas | skrajciems | 16 (2007) |
| Doktas | skrajciems | 15 (2007) |
| Franciskopole | skrajciems | 4 (2007) |
| Gornasti | skrajciems | 18 (2007) |
| Kalvene | skrajciems | 32 (2007) |
| Kruti | skrajciems | 29 (2007) |
| Kudinava | skrajciems | 11 (2007) |
| Liepna | lielciems | 415 (2019) |
| Mežarija | skrajciems | 42 (2007) |
| Petrova | skrajciems | 15 (2007) |
| Plešulauzi | skrajciems | |
| Polsas | skrajciems | 29 (2007) |
| Prēduļeva | skrajciems | 12 (2007) |
| Purnava | skrajciems | 10 (2007) |
| Rīsava | skrajciems | |
| Saides | skrajciems | 16 (2007) |
| Sils | skrajciems | 10 (2007) |
| Sprinduļi | skrajciems | 5 (2007) |
| Stārdupe | skrajciems | 17 (2007) |
| Strauti | skrajciems | 32 (2017) |
| Surikava | skrajciems | 17 (2007) |
| Truļļeva | skrajciems | 6 (2002) |
| Upmaļi | skrajciems | |
| Viķerava | skrajciems |
Küla staatuse on kaotanud Ezermala, Goruški ja Rākava. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas XII sējuma 24154-24156 slejas. Rīga: 1935.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Liepna vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis