Kromaatiline helirida
Kromaatiline helirida on tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Pooltoonid võivad olla diatoonilised või kromaatilised. Kromaatiline helirida on tuletatud loomulikust mažoorist või minoorist.
Kromaatilise helirea kirjutamisel kehtivad järgmised reeglid:
- Tõusev kromaatiline helirida mažooris kõrgendatakse kõiki diatoonilisi astmeid, millele järgneb tervetoon. Ainult VI astme kõrgendus asendatakse VII astme madaldusega.
- c, cis, d, dis, e, f, fis, g, gis, a, b, h, c
- Laskuv kromaatiline helirida mažooris madaldatakse kõiki diatoonilisi astmeid, millele järgneb tervetoon. Ainult V astme madaldus asendatakse IV astme kõrgendusega.
- c, h, b, a, as, g, fis, f, e, es, d, des, c
Eeltoodud ortograafiat nimetatakse klassikaliseks ortograafiaks, kuna see esineb Viini klassikute teostes. Selle ajastu harmoonias kasutati modulatsioone peamiselt lähedastesse helistikesse. Kuna VI astme kõrgendamine ja V astme madaldamine põhjustaks alteratsioonimärkide ilmumise, mis ei kuulu antud helistike I järgu sugulashelistike (vaata helistike sugulus) märkide hulka, siis klassikalises ortograafias neid välditakse. Erandiks võib olla tehniliste passaažide ja tertsiline liikumine kahehäälsuse puhul. Siis kõrgendatakse ka VI ja madaldatakse V astet, et ei tekiks enharmoonilist asendamist teiste intervallidega, mis raskendab noodilugemist.
- Minoori tõusev kromaatiline helirida kirjutatakse nagu tema paralleelse mažoori tõusev kromaatiline helirida, mis algab VI astmelt.
- Minoori laskuv kromaatiline helirida kirjutatakse nagu samanimelise mažoori kromaatiline laskuv helirida.
Kui kromaatilise helirea tõusvas mažooris kõrgendatakse VI astet (seega minooris ka I astet) ning laskuvas helireas madaldatakse mažooris kui ka minooris V astet, siis seda nimetatakse modernseks (moodsaks) ortograafiaks. Sellist kirjaviisi on kasutatud hilisromantikutest (näiteks Wagner) alates, seoses altereeritud akordide keerukamate vormide esinemisega nende teostes.
| Heli põhinimetused: | C (do) · D (re) · E (mi) · F (fa) · G (sol) · A (la) · H (si) |
 pooltooni võrra kõrgendatud:
| Cis (do#) · Dis (re#) · Eis (mi#) · Fis (fa#) · Gis (sol#) · Ais (la#) · His (si#) |
 tervetooni võrra kõrgendatud:
| Cisis (do x) · Disis (re x) · Eisis (mi x) · Fisis (fa x) · Gisis (sol x) · Aisis (la x) · Hisis (si x) |
 pooltooni võrra madaldatud:
| Ces (do b) · Des (re b) · Es (mi b) · Fes (fa b) · Ges (sol b) · As (la b) · B (si b) |
| tervetooni võrra madaldatud:
| Ceses (do bb) · Deses (re bb) · Eses (mi bb) · Feses (fa bb) · Geses (sol bb) · Ases (la bb) · Heses (si bb) |