Kinaver-kangurlind

Kinaver-kangurlind
Kinaver-kangurlinnu isaslind hundsulestikus
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	kangurlindlased Ploceidae
Perekond	Foudia
Liik	Kinaver-kangurlind
Binaarne nimetus
Foudia madagascariensis Linnaeus, 1766

Kinaver-kangurlind (Foudia madagascariensis) on kangurlindlaste sugukonda Foudia perekonda kuuluv linnuliik. Linnu põlisareaal on Madagaskari saar, kuid teda on introdutseeritud ka mitmele India ookeani saarele. Oma levialal on ta tavaline linnuliik ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit on ta määratlenud soodsas seisundis olevaks.

Perekonna nimetus Foudia on tuletatud linnu malagassikeelsest nimetusest "fodi" või "foudi".

• 
  Isaslind hundsulestikku minemisel. Réunion
• 
  Hundsulestikku minev isaslind Madagaskaril
• 
  Isaslind Réunionil
• 
  Isaslind Madagaskaril
• 
  Emaslind
• 
  Emaslinnud parves toitumas Seišellidel
• 
  Munad

Kinaver-kangurlinnu kehapikkus on umbes 13 cm ja ta kaalub 14–19 grammi. Isaslind on säravpunast värvi (hundsulestikus kinaverpunane), musta laiguga silma ümber. Linnu tiivad ja saba on oliivpruunid. Ka isaslinnu kõhualune on punane, erinevalt nende saarte põlisliikidest, kuhu kinaver-kangurlind on introdutseeritud. Emaslinnu ülapool on oliivpruun, alakülg hallikaspruun.

Kinaver-kangurlind on tavaline liik metsalagendikel, rohumaadel ja kultuurmaastikel, kuid mitte tihedas metsas. Madagaskaril peetakse teda riisikasvatajate nuhtluseks. Linnuliik on asustatud ka Amirantidele, Komooridele, Seišellidele, Mauritiusele ja Réunionile.

Kinaver-kangurlind toitub peamiselt rohttaimede seemnetest ja putukatest, kuid lisaks võib toituda ka puuviljast, nektarist, majapidamisjäätmetest ja koprast.

Väljaspool pesitsushooaega on lind parvelise eluviisiga. Pesitsusajal valivad isaslinnud endale umbes 30-meetrise läbimõõduga territooriumi. Lind on monogaamne; isane hakkab ehitama pesa territooriumi keskele juba enne partneri leidmist. Pesa on ümmargune avaga või toruja sissepääsuga küljel, ehitatud tavaliselt kokku punutud juurekestest, väätidest, rohukõrtest ja muudest pikematest taimeosadest. Pesa ehitab isaslind umbes 7–8 päeva ja hülgab selle juhul, kui partneri leidmine ebaõnnestub.

Introdutseeritud linnud on mitmel väikesel saarel kohalikele liikidele toidu- ja pesitsuskonkurentideks. Eriti mõjutab kinaver-kangurlinnu asurkond saartel ohustatud liike nagu mauritiuse kangurlind (Foudia rubra) ja rodriguese kangurlind (Foudia flavicans).