Kesk-Siberi jupiki keel
Ilme
Siberi jupiki keel (Yupigestun) | |
---|---|
Kokku kõnelejaid | Emakeelena 1000 (Alaska) + 300 (Venemaa) [1] |
Keelesugulus |
eskimo-aleuudi keeled jupiki keeled Siberi jupiki keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | ypk |
ISO 639-3 | ess |
Siberi jupiki keel (enda nimi Yupigestun) on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Alaskal St. Lawrence saarel räägitav jupiki keel.
Murded
[muuda | muuda lähteteksti]Siberi jupiki keel jaguneb neli murdeks:
- Ungaziki murre (jup. Уӈазиӷмӣ ainsus Уӈазиӷмӣт mitmus; ingl. Chaplino dialect; vene Уназикский говор). Ungazik (посёлок Унгазик või Чаплино) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[2]
- Avani murre (vene Аванский говор). Avan (посёлок Аван) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[3]
- Imtuki murre (vene Имтукский говор). Imtuk (посёлок Имтук) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[4]
- Sivuqaqi murre (jup. Yupiget [rahvas], Yupigestun [keel]; ingles St. Lawrence Island Yupik; vene диалект острова Св. Лаврентия). St. Lawrence (Sivuqa) saar (Alaska). Hõimud: Sivuqarmiit, Pauvuilagmiit, Kukuligmiit, Sikuuvugmiit, Kialigagmiit.
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]А а | Б б* | В в | Г г | Ӷ ӷ² | Д д* | Е е | Ё ё | Ж ж* | З з |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
a | b | v | g | ǧ | d | e | ë | ž | z |
И и | Й й | К к | Ӄ ӄ² | Л л | Лъ лъ | М м | Н н | Ӈ ӈ² | Нъ нъ |
i | j | k | q | l | ł | m | n | ŋ | � |
О о | П п | Р р | С с | Т т | У у | Ў ў² | Ф ф | Х х | Ӽ ӽ² |
o | p | r | s | t | u | w | f | h | x |
Ц ц* | Ч ч* | Ш ш | Щ щ* | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
c | č | š | šč | " | y | ' | è | ju | ja |
märgib:
- ӈъ = ŋ
- ӷ = г’ , ӄ = к’ , ӈ = н’ , ў = w , ӽ = х’
- * võõrsõnad.
Näited
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa:[5]
- йук (ainsus) йугыт (mitmus) inimese
- аӷна́ӄ naine
- ата́ isa
- насӄуӄ pea
- ӄытӈилъӄўаӄ kinga kand
- аӷвы́ӄ vaal
- ука́зиӄ jänes
- ӄауа́к lind
- ниӷраӄ puuri
- мыӄ (ainsus) мыӷыт (mitmus) vesi
- акин (ainsus) акитын (mitmus) padi
- хуаӈа mina
- хуанӄутуӈ me kaks
- хуаӈкута me (vähemalt kolm)
- ылъпак sa
- ылъпытак te kaks
- ылъпыси sa (vähemalt kolm)
- ылъна ta
- ылъкык ta kahe
- ылън’ит nad (vähemalt kolm)
- igaq : käsi
- igaghvik : kool
- aqelqaamavik, aqelqaghvik, aqelqiqvik : hotell
- yughaghta : preester (katoliku ja protestantliku)
- tengegkayuk : lennuk
- igaghyaghqaq : paber
- ullghitak , pangalgusik : mootorsaan
- eltughaq : lapselaps
- sikuq : nõel
- Sivuqam nangaghnegha = Sivuqaq (St. Lawrence) teave
- kalanta, tanqighsuun : kalender
- tanqiq : kuu
- Qaluvik : jaanuar
- Nazighaghsiq : veebruar
- Teghiglugsiq : märts
- Lluughvik : aprill
- Kiigem Aghnaa : mai
- Pinaghvik : juuni
- Ellngaghvik : juuli
- Palighvik : august
- Kumlavik : september
- Naayvaghvik : oktoober
- Aqumuq : november
- Kaneghyengesiq : detsember
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alaska Native Language Center : Alaska Native Languages / Population and Speaker Statistics
- ↑ "Поселок Унгазик (Чаплино)". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2009. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
- ↑ "Поселок Аван". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2012. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
- ↑ "Поселок Имтук". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2012. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
- ↑ Г. А. Меновщиков, Азиатских эскимосов язык, Языки мира. Палеоазиатские языки. - М., 1997. - С. 75-81
- ↑ Anna Berge, Contact-induced lexical development in Yupik and Inuit languages], Alaska Native Language Center, University of Alaska Fairbanks
- ↑ Native Languages: Months
- ↑ Michael E. Krauss (1975), St. Lawrence Island Eskimo Phonology and Orthography, Linguistics. Volume 13, Issue 152, Pages 39–72