Juhend:Õppekäik (Vormindamine)
Juhendi sisukord · Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Mõisteid · Spikker · Muutmisjuhend · Videojuhend · Kogukonnavärav · Kõigi abilehtede loend
| Sissejuhatus | Muutmine | Vormindamine | Lingid | Viitamine | Arutelulehed | Pea meeles | Kokkuvõte |
Vikipeedia artikli vormindamine erineb veidi teksti vormindamisest teistes tekstitöötlusprogrammides. Redigeerimisaknas nähtav tekst on hoopis erinev sellest, mida pärast salvestamist artiklis näha võib. Vikipeedia kasutab lehekülje kujunduselementide saavutamiseks tekstilisi koode.
Rasvane ja kaldkiri
Kõige lihtsamad vikivorminduse viisid on kaldkiri ja rasvane kiri. Sellise vormingu saavutamiseks pannakse tekst mitmekordsete ülakomade vahele ('):
| Sina trükid | Tulemus |
| ''kaldkiri'' | kaldkiri |
| '''rasvane kiri''' | rasvane kiri |
| '''''rasvane kaldkiri''''' | rasvane kaldkiri |
Vikipeedia artiklid algavad reeglina märksõnaga paksus kirjas. Näiteks artikkel Toomas Hendrik Ilves algab nii:
- Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president.
Kaldkirjas kirjutatakse tsitaatsõnad. Kui artikli märksõna on tsitaatsõna, siis kasutatakse artikli alguses rasvast kaldkirja.
Pealkirjad ja alapealkirjad
Pealkirjad ja alapealkirjad aitavad artikli teksti liigendada. Kui artikkel on pikk ja/või seal on kirjeldatud kaht või enamat alateemat/aspekti, on parem jagada tekst lõikudeks ja lisada pealkirjad.
Pealkirju moodustatakse nii:
| Sina trükid | Tulemus |
| ==Pealkiri== |
Pealkiri |
| ===Alapealkiri=== |
Alapealkiri |
Kui artiklis on vähemalt neli pealkirja, moodustub automaatselt sisukord. Katseta pealkirjade moodustamist liivakastis!
Lisateavet artiklite ülesehituse ja vormistuse kohta vaata leheküljelt Vikipeedia:Vormistusreeglid.
HTML
Vormindamisel saab kasutada ka HTML-koodi, näiteks värvuste määramiseks ja tabelite vormistamisel. Kuid Sa ei pea HTML-i oskama, artiklite vormindamisel saad selletagi hakkama.