Juan Bautista Sacasa

Juan Bautista Sacasa Sacasa (21. detsember 1874 León – 17. aprill 1946 Los Angeles) oli Nicaragua arst ja poliitik, Nicaragua president 1. jaanuarist 1933 9. juunini 1936.

Tema isa oli Roberto Sacasa, tema ema aga Ángela Sacasa Cuadra. Juan Bautista Sacasaa sündis 1874. aastal Leónis. Meditsiinihariduse omandas ta Columbia ülikoolis,^[1] seejärel töötas Nicaragua Autonoomse ülikooli juures lektorina, olles ka selle dekaaniks. Ta abiellus María Argüello Manninguga ja neil sündis neli last: Maruca, Carlos, Roberto ja Gloria.

Juan Bautista Sacasa astus liberaalide parteisse, ent tegi konservatiividega koostööd. Bartolomé Martíneze ja Emiliano Chamorro Vargase vaheliste konfliktide tõttu lõhenes konservatiivide partei.^[2] Kui presidendiks sai konservatiivide uue tiiva esindaja Carlos José Solórzano, siis sai Sacasast asepresident. Paraku korraldas Emiliano Chamorro riigipöörde. 17. jaanuariks 1926 oli ta võimu riigis faktiliselt enda kätte võtnud. Asepresident Juan Bautista Sacasa pagendati kaheks aastaks Nicaraguast ja Carlos José Solórzano kaotas sisuliselt oma ameti. 14. novembrist 1926 kuni 1. jaanuarini 1929 oli Sacasa Mehhikos tegutseva pagulasvalitsuse presidendiks.^[3]

Pärast seda, kui Vargas USA surve tõttu võimult lahkuma pidi, andis presidendi kohusetäitjaks saanud Sebastián Uriza presidendi ametiposti üle mitte presidendiks valitud Carlos José Solórzanole, vaid Adolfo Díazele, kel olid USA-ga head suhted ja kelle võimu USA ka tunnistas.^[4] Liberaalid alustasid võitlust Diaze võimu vastu. Juan Bautista Sacasa oli koos José María Moncada ja Augusto César Sandinoga selle võitluse juhte, kelle eestvedamisel liberaalide väed aastal 1926 Puerto Cabezases maabusid. Neid saatis edu, kuid USA survel sõlmisid Moncada ja Sacasa Diazega lepingu, mille põhjal Diaz pidi vabadel valimistel võimu oma järeltulijale üle andma. Sandino selle lepinguga ei nõustunud ja jätkas sandinistide eesotsas partisanisõda USA vägede vastu. Aastal 1928 toimusid valimised, kus võidu sai José María Moncada; Sacasast sai president järgmistel valimistel.

Kui Sacasast sai president, hakkas José María Moncada poolt sandinistide vastu võitlemiseks loodud rahvuskaardi esimese juhi Anastasio Somoza García võim riigis kasvama. Sellele aitas kaasa ka Diaze poolt riiki kutsutud USA vägede lahkumine aastal 1933. Nii oli Sacasa sunnitud oma õetütre Salvadora Debayle Sacasa talle naiseks andma. Moncada hakkas Sacasa eestvedamisel pidama läbirääkimisi sandinistidega, et saavutada riigis rahu. Läbirääkimistele tegi lõpu Anastasio Somoza García sekkumine, kes lasi Sandino ja mitmed teised ülestõusnute juhid tappa.

Sacasa võimulolekut kahjustasid ülemaailmne majanduskriis, mis tõi kaasa kohvihindade languse ja Nicaragua majanduse kokkuvarisemise, samuti ka aastal 1934 toimunud parlamendivalimistel aset leidnud pettusejuhtumid. Somoza asus Moncada ja Chamorroga koostööd tegema, et võim riigis enda kätte võtta. Aasta 1936 alguses kasutas ta rahvuskaardi abi, et eemaldada võimult Sacasale lojaalsed isikud. Sacasa oli sunnitud juunis ametist lahkuma, tema järglaseks sel postil sai Somozale lojaalne presidendi kohusetäitja Carlos Alberto Brenes. Juan Bautista Sacasa põgenes USA-sse, kus ta kümme aastat hiljem Los Angeleses suri.