Johannes Kert
Johannes Kert | |
---|---|
Johannes Kert (2015) | |
XIII ja XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 30. märts 2015 – 4. märts 2021 | |
Eesti kaitseväe juhataja | |
Ametiaeg 23. jaanuar 1996 – 29. august 2000 | |
Eelnev | Aleksander Einseln |
Järgnev | Tarmo Kõuts |
Kaitseliidu ülem | |
Ametiaeg 16. november 1992 – 23. jaanuar 1996 | |
Eelnev | Manivald Kasepõld |
Järgnev | Neeme Väli |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
3. detsember 1959 Petseri, Venemaa |
Surmaaeg |
4. märts 2021 (61-aastaselt) Tallinn |
Erakond | Eesti Reformierakond (2014–2021) |
Alma mater | Tartu Riiklik Ülikool (kehakultuur, 1981) |
Tunnustus | Loend |
Sõjaväeline karjäär | |
Sõjaväeline haridus | Harkivi Kõrgem Tankiväekool |
Truudusvanne |
Nõukogude Liit Eesti |
Teenistus |
Nõukogude armee Eesti kaitsevägi |
Teenistusaeg |
1981–1991 1991–2008 |
Auaste | kindralleitnant |
Juhtinud |
Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant), poliitik ja riigiametnik.
Ta oli aastail 1996–2000 Eesti kaitseväe juhataja. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.
Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[1]
Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane. Maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes Kert oli lõpetanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Kert lõpetas 1988. aastal rooduülemate kursuse Harkivi Kõrgema Tankivägede Kooli juures ning 1994. aastal kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaal. Ta oli õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitseväelasena
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta oli Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996. Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.
Kerdi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Põhjamaade stiilis väljaõppesüsteemi rajamist. Samuti kaitseväe muutmist "tööliste ja talupoegade väest demokraatliku riigi rahvaväeks".[2]
Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.[3]
Riigiametnikuna
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1. veebruarist 2008 oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude sõjavägi
[muuda | muuda lähteteksti]Õlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
leitnant (лейтенант) | 1981 | |
vanemleitnant (старший лейтенант) | 1984 | |
kapten (капитан) | 1988 |
Eesti kaitsevägi
[muuda | muuda lähteteksti]Õlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
kapten | 1992 | |
major | 1993 | |
kolonelleitnant | 1995 | |
kolonel | 1996 | |
kindralmajor | 1997 | |
kindralleitnant | 1998 |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ Peeter Tali (11. veebruar 2024). "PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam". Postimees. Vaadatud 12. veebruar 2024.
- ↑ Kerttu Kaldoja. Kindralleitnant Johannes Kert läheb reservi. Eesti Päevaleht Online, 31. jaanuar 2008
- ↑ Inga-Gretel Linkgreim. Johannes Kert saab Kaitseliidu kõrgeima aumärgi. Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, 19.02.2008
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Kert |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Johannes Kert |
- Kindral Kerdi karjäär: kiire, särav ja dramaatiline. Eesti Päevaleht, 28. august 2000
Eelnev Meelis Säre |
Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991 |
Järgnev Harri Henn |
Eelnev Manivald Kasepõld |
Kaitseliidu ülem 16. november 1992 – 23. jaanuar 1996 |
Järgnev Neeme Väli |
Eelnev Aleksander Einseln |
Kaitseväe juhataja 23. jaanuar 1996 – 29. august 2000 |
Järgnev Tarmo Kõuts |
- Eesti kindralleitnandid
- Eesti kaitseväe juhatajad
- Kaitseliidu ülemad
- Kaitseliidu Tartu maleva pealikud
- Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad
- XIII Riigikogu liikmed
- XIV Riigikogu liikmed
- Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased
- Korporatsioon Sakala liikmed
- Eestlased Ukrainas
- Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid
- Kaitseväe teenetemärgi kavalerid
- Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid
- Kaitseväe kalmistule maetud
- Sündinud 1959
- Surnud 2021