Jean-Michel Jarre
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Jean-Michel Jarre | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 24. august 1948 (76-aastane) |
| Amet | helilooja |
| Autasud | Eska Music Award, Auleegioni komandör |
| Koduleht | https://jeanmicheljarre.com/ |
| Autogramm | |
 | |
Jean-Michel André Jarre (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃ miʃɛl ɑ̃dʁe ʒaʁ]; sündinud 24. augustil 1948 Lyonis) on elektroonilist muusikat kirjutav prantsuse helilooja.
Ta isa oli filmimuusika autor Maurice Jarre ja ema prantsuse vastupanuliikumises osalenud ning koonduslaagrist pääsenud France Pejot. Kui Jean-Michel oli 5-aastane, siis ta vanemad lahutasid, isa suundus Ameerikasse ning poeg jäi ema kasvatada. Oma isa nägi ta uuesti alles 18-aastaselt.
Jean-Michel Jarre on kuulus vabaõhukontsertide poolest, kus kasutab laialdaselt laserprojektsiooni ja ilutulestikku. Tema kontsertidest kolm on Guinnessi rekordite raamatus suure vaatajate arvu tõttu, mis ületas miljoni piiri. Tema arvukatest teostest on eriti tuntud "Oxygène part IV" ja "Equinoxe part V". Üht tema albumitest, "Musique pour supermarchés" ('muusika supermarketitele'), toodeti ainult üks eksemplar ning see müüdi oksjonil.
Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite "Oxygène" ja "Rendez-Vouz" juures. 1968. aastal valmis tal väitekiri "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales – 'Muusikauuringute Rühmitus').
1986 töötas Jarre koos NASA-ga uue albumi "Rendez-Vouz" kallal ja valmistas ette uut kontserti; astronaut Ronald McNair pidi mängima saksofoni orbiidil liikuvalt kosmosesüstikult Challenger. Sellest pidi saama esimene kosmoses tehtud muusikasalvestis. Pärast Challengeri plahvatamist (28. jaanuaril 1986) salvestas selle osa üks teine saksofonist, teose pealkirjaks sai "Ron's Piece" ('Ron'i rahu' või 'Ron'i osa'), ehkki algselt oli plaanitud nime "Rendez-Vouz VI". Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile.
Jarre on olnud abielus kolm korda. Aastail 1975–1977 oli ta abielus Flore Guillardiga, 1978–2002 inglise näitleja Charlotte Ramplinguga ning 2005–2010 prantsuse näitleja Anne Parillaud'ga.
1995. aastal sai ta UNESCO hea tahte saadikuks. Esines novembris 2016 Tallinnas.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "La Cage/Erosmachine" (1971)
- "Deserted Palace" (1972)
- "Les Granges Brulées" (1973)
- "Oxygène" (1976 Prantsusmaal, 1977 mujal)
- "Equinoxe" (1978)
- "Les Chants Magnétiques" ("Magnetic Fields", eesti keeles "Magnetväljad") (1981)
- "Les Concerts En Chine" (1982)
- "Musik aus Zeit und Raum" (1983)
- "The Essential Jean Michel Jarre" (1983)
- "Musique Pour Supermarché" ("Music For Supermarkets", eesti keeles "Muusika supermarketitele") (1983, ainult 1 eksemplar)
- "Zoolook" (1984)
- "Rendez-vous" (1986)
- "In Concert Houston-Lyon" (1987, 1997 asendas selle pealkirjaga "Houston-Lyon Cities In Concert")
- "Révolutions" (1988)
- "Live" (1989, 1997 nimetati ümber "Destination Docklands")
- "En Attendant Cousteau ("Waiting For Cousteau", eesti keeles "Oodates Costeau'd") (1990)
- "Images – The Best Of Jean Michel Jarre" (1991)
- "Chronologie" (1993)
- "Hong Kong" (1994)
- "Jarremix" (1995)
- "Oxygène 7-13" (1997)
- "Odyssey Through O2" (1998)
- "Metamorphoses" (2000)
- "Sessions 2000" (2002)
- "Geometry of Love" (2003)
- "The Essential" (2004)
- "Aero" (2004)
- "Tèo & Tèa" (2007)
- "Oxygène: New Master Recording" (2007)
- "Electronica 1: The Time Machine" (2015)
- "Electronica 2: The Heart of Noise" (2016)
- "Oxygène 3" (2016)
- "Equinoxe Infinity" (2018)
- "Amazônia" (2021)
- "Oxymore" (2022)