Mine sisu juurde

Järvenaine

Allikas: Vikipeedia

"Järvenaine" (originaalis La donna del lago) on Gioachino Rossini ooper (melodramma) kahes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole Walter Scotti poeemi "The Lady of the Lake" (1810) järgi.

Helilooja tundelisemaid oopereid. Maestro romantilise ooperikomponeerimise perioodi esikteos. Seda ooperit on ka käsitletud kui üleminekuteost barokk- ja klassikaliste vormide oopustelt romantismi lavateoste ajastusse. "La donna del lago" oli esimene Itaalia ooper, mis põhines Walter Scotti romantilistel teostel. Seejärel avaldasid Scotti teosed suurt mõju Itaalia romantilise ooperi arengule. 1840. aastaks oli tema teoste põhjal komponeeritud 25 itaalia bel canto ooperit. Neist kuulsaim on Donizetti "Lucia di Lammermoor".

Esmaettekanne toimus 24. oktoobril 1819 Napoli Teatro San Carlos.

Rollide esmaesitajad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Andrea Nozzari (Rodrigo)
  • Benedetta Rosmunda Pisaroni (Malcolm)
  • Isabella Colbran (Elena)
  • Giovanni David (Giacomo V)
  • Michele Benedetti (Douglas)
  • Gaetano Chizzola (Serano)
  • Maria Manzi (Albina)
  • Massimo Orlandini (Bertram)

Dirigeeris Gioachino Rossini.

1819. aasta juunis naasis Rossini Napolisse, mille Teatro San Carloga oli tal kehtiv leping kümne ooperi komponeerimiseks. Esialgu polnud teatril talle pakkuda ühtegi libretot ja Rossini tegeles oma "La gazza ladra" taaslavastamisega. Siis aga loobus Itaalia helilooja Gaspare Spontini kohustusest kirjutada jooksvaks hooajaks Napoli teatrile kaks uut ooperit. Hädas teater palus Rossinil kiiresti kirjutada septembri aluseks uus ooper ning jättis talle vabad käed libreto valikuks. Scotti romantilist poeemi tutvustas Rossinile tema õpilane, noor prantsuse helilooja Désiré-Alexandre Batton, kes oli seda inglise keelest prantsuse keeled tõlkinud. Rossinile Scotti värsid meeldisid ja ta pöördus kohe Napoli asuva libretisti Andrea Leone Tottola poole, et too kirjutaks libreto. Tottola asus kohe tööle ja Rossini assisteeris libreto koostamisel ning komponeeris jooksvalt valminud tekstile muusikat. Septembri alguseks oligi ooperi partituur valmis ning võidi alustada proove.

Esietendus ei olnud eriti edukas, kuid edaspidi püsis ooper Napoli San Carlo teatri repertuaaris 12 aastat ning oli kuni 19. sajandi keskpaigani Itaalias väga populaarne. Esitati Roomas, Firenzes, Bolognas, Milanos, Triestes ja mujal Itaalia linnades kuni 1860. aastani. Ooper jõudis Londoni Covent Gardenis repertuaari 1823. aasta veebruaris ja seda lavastati seal 15 hooaega järjest kuni aastani 1851. Ameerika debüüt toimus New Orleansis juunis 1829, siis 1833. aastal New Yorgis. Venemaal lavastati teos 1829 Peterburis. Ooper oli mängukavas ka Barcelonas, Madridis, Havannas ja Buenos Aireses. Pärast 1860. aastat vajus aga ooper ligi sajandiks unustusse.

"La donna del lago" polnud mitte kuskil ettekandmisel kuni 1958. aastani. Ooperi taaselustas Firenze Teatro della Pergola Maggio Musicale muusikafestivali raames. 1969. aastal esitati teost Camdeni festivalil Londonis. 1981. aastal, pärast peaaegu 150-aastast unustuses olekut, lavastati see Houston Grand Operas. Sama lavastust, sama solistide koosseisuga mõne aja pärast Londoni Covent Gardenis. 1981, 1983, 1992, 2001 ja 2002 oli "La donna del lago" ettekandmisel Pesaros Rossini ooperifestivalil. Esitati ka Parmas (1990), Amsterdamis (1992) ja Pariisis (1986). La Scala tähistas selle ooperiga 1992. aastal Rossini kahesajandat sünniaastapäeva. Ooper on olnud lavalisel esitamisel või kontsertetenduse publiku ees Salzburgis (2002), New Yorgis (2003, 2013), Edinburghis (2006), Londonis (2013), Santa Fes (2013) ja Pariisis (2010), kusjuures prantslased lisasid lavastusele omalt poolt nende publiku jaoks kohustusliku balletistseeni.

Eestis kanti "La donna del lago" pealkirja „Järveneitsi” all ette 12. aprillil 2024 kontsertetendusena Estonia kontserdisaalis.

  • Elena (sopran)
  • Malcolm Groeme (kontraalt)
  • Douglas d’Angus (bass)
  • Rodrigo di Dhu (tenor)
  • Giacomo V / Uberto (tenor)
  • Albina (metsosopran)
  • Bertram (bass)
  • Serano (tenor)

Tegevus toimub 16. sajandi alguses Šotimaal. Karjased valvavad koidikul järve kaldal karja ja lähedal asuvates metsades peavad jahti jahimehed. Elena sõuab paadiga järvel. Teda kutsutakse järvenaiseks (Scotti originaalis järveleedi). Elena igatseb oma armastatu Malcolmi järele. Ta kuuleb sarve häält ning arvab asjata, et Malcolm on jahimeeste hulgas. Kuningas Giacomo V (originaalis James V) püüab saada ülemvõimu mässumeelse Alpine sugukonna üle, kelle juhtideks on Rodrigo, Malcolm ja Douglas. Elena isa Douglas d’Angus on aga tütre Rodrigole naiseks lubanud. Kuningas Giacomo V esitab ennast Ubertona ja teeb näo, nagu otsiks ühte oma kaduma jäänud jahimeest. Elenat nähes armub ta temasse kohe, kuid naine tõrjub tema ettepanekuid, öeldes, et ta ajab külalislahkuse ja sõpruse romantilise huviga segamini. Vahepeal on kuningas aru saanud, et naine on tema vaenlastega seotud. Klannid kogunevad kuningat kukutama. Algab ülestõus kuninga vastu, kuid lahing ei lähe hästi ja Rodrigo tapetakse. Taas kohtub maskeerunud kuningas Elenaga ja annab talle oma sõrmuse, et ta saaks selle kuningale viia, kui ta peaks kunagi hätta sattuma. Elena otsustab seda kasutada ja läheb Stirlingi lossi, kus Malcolm ja Douglas on vangis. Kuningas annab Elena palvel armu maalt välja saata kavatsetud Douglasele ja lubab Elenal Malcolmiga abielluda.

Peamised muusikanumbrid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Elena kavatiin „O, mattutini albori”
  • Elena ja Uberto duett kooriga “Del dì la messaggera”
  • Elena ja Giacomo duett „Quali accenti!”
  • Malcolmi kavatiin „Elena! oh tu che chiamo!”
  • Douglase aaria „Taci, lo voglio”
  • Rodrigo kavatiin „Eccomi a voi”
  • Elena ja Malcolmi duett „Vivere io non potrò”
  • Albina ja koor „Crudele sospetto gli serpe nel petto!”
  • koor „Qual rapido torrente”
  • Uberto kavatiin „Oh fiamma soave”
  • Rodrigo aaria kooriga „Ma dov’è colei”
  • Elena, Uberto ja Rodrigo tertsett „Qual pena in me già desta”
  • Rodrigo, Douglase ja Elena tertsett „Quanto a quest’alma”
  • Elena rondo kooriga „Tanti affetti in tal momento”
  • Rodrigo, Elena, Douglase, Malcolmi, Albina ja Sereno ansambel kooriga „Vieni o stella, che lucida e bella”
  • ansambel „Già un raggio”
  • Osborne, Charles. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, Bellini, London, 1994
  • Sadie, Stanley (toimetaja). The New Grove Dictionary of Opera I köide, London, 2004
  • Made, Tiit, Ooperimaailm, I köide, Tallinn, 2012