István I Püha

István [ištva:n] I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001. aastast.

István sai Ungari valitsejaks (vürstiks) pärast oma isa Géza surma 997. aastal. István viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise ja 1001. aastal kroonis paavst Sylvester II ta Saksa-Rooma keisri Otto III toetusel Ungari kuningaks ja Ungarist sai kuningriik.

Ungari kuningriik koosnes tänapäeva Ungari, Transilvaania (tänapäeval Rumeenias), Slovakkia, Ruteenia (tänapäeval Ukrainas), Vojvodina (tänapäeval Serbias), Burgenland (tänapäeval Austrias), Slavoonia, Horvaatia, Dalmaatsia (tänapäeval Horvaatias) ja mõnest väiksemast territooriumist ümber tänapäeva Ungari piiride.

1028. aastal kaotas István I hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks, mille eesotsas seisid kuninga määratud išpanid ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele, luues nii Ungaris feodaalkorra. Võttis vastu katoliku usu, levitas seda oma rahva seas ja kuulutati selle eest 1038. aastal pühakuks.

1030. aastal lõi tagasi saksa feodaalide sissetungi.

Poja Imre surma järel puudus kuningal väärikas järeltulija, sest István I ei pidanud oma onupoega Vazulit õigeks kristlaseks. Seepärast valis ta järeltulijaks oma noorema õe ja Veneetsia doodži Otto Orseolo poja Péter Orseolo. 1026. aastal, kui Veneetsia doodž kukutati ja põgenes Konstantinoopolisse, pagesid Péter ja ta ema Ungarisse.

• István I abiellus Saksa-Rooma keisri (1002–1024) Heinrich II õe Giselega Baierist.

• Ungari valitsejate loend
• Ungari kuningriik
• Ungari ajalugu