Ilmar Jaks
Ilmar Jaks (4. aprill 1923 Asuküla vald, Ridala kihelkond, Läänemaa – 1. september 2019[1][2]) oli eesti kirjanik.
Sõdis Soome sõjaväe jalaväerügemendis JR 200. Mobiliseeriti Punaarmeesse, sattus Leningradi tööpataljoni, põgenes 1945 Soome kaudu Rootsi.
Õppis 1949–1953 Uppsala ülikoolis õigusteadust. Töötas Stockholmis Kammerkolleegiumis.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1949: "Saaremaalt Leningraadi: Tööpataljonlase päevik 1944-1945" (Stockholm; Eesti Raamat, 199 lk; dokumentaaljutustus; avaldatud ka Noorte Hääles 1989)
- 1958: "Aruanne" (novellid; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 287 lk)
- 1963: "Eikellegi maal" (ülestähendusi Siimonist; romaan'; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 294 lk; 2. trükk 1991 Tallinna kirjastus Õllu, 172 lk)
- 1970: "Mapp: novelle ja katkendeid" (Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 263 lk)
- 1971: "Keldrist pööningule" (Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 247 lk)
- 1977: "Augeiase tallid" (novellid; Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 211 lk)
- 1980: "Talu" (romaan; Lund; Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 194 lk; 2. trükk 1993 Tallinna kirjastus Õllu, 140 lk)
- 1981: "Neptun: õiguse telgitagustest" (romaan; Stockholm; Välis-Eesti & EMP; Eestis 1992 136 lk. ISBN 91-86116-04-5)
- 1991: "Augeiase tallid" (ilmus "Europeia" sarjas; valikkogu novellikogudest "Aruanne" ja "Augeiase tallid")
- 2003: "Pimedus" (novellikogu; Tartu kirjastus Ilmamaa, 152 lk, ISBN 9985-77-076-5 )
- 2004: "Pleenum Heaolu Keskasutuses" (Loomingu Raamatukogu nr 18, Tallinn: Perioodika, 79 lk ISBN 9985-853-51-2)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1992 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Number 808")
- 1998 Riigivapi IV klassi teenetemärk[3]
- 2004 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Armer Adolf")
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanemad olid Alexander Jaks (1880–1958) ja Minna Emile Abner (6. veebruar 1895 – 27. märts 1966).
Tema vennad olid Werner (26. veebruar 1919 – 27. detsember 1992), Uno (23. juuni 1925 – 9. november 2014) ja Sulev (1928–1947). Tema õde oli Ilo Jaks (11. veebruar 1921 – 18. juuli 1964).
Tema esimene abikaasa oli Astrid Kruus (13. oktoober 1929 – 1976) ning teine on prantsuse-vietnami päritolu Ariane Kveld Jaks (sündis 1964), kes on avaldanud mitu prantsuskeelset luulekogu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Andrus Karnau "Kirjanik Ilmar Jaks on surnud" Lääne Elu, 11. september 2019: "4. aprillil 1923 Läänemaal sündinud Ilmar Jaks elas üksi, mistõttu tema täpne surmapäev on teadmata. Toimetusele teatas Ilmar Jaksi surmast tema Haapsalus elav õde Ellen-Velaine Jaks."
- ↑ Sirp 20. september 2019. Lk 37 (paberversioon)
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Undusk. "Jaks, Ilmar". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 141–142
- Jaan Undusk. "Anarhisti pilguga. Ilmar Jaks – Skai Ramli – Sky Rambler". Looming 1993, nr 6, lk 806–827; ka raamatus: Jaan Undusk. "Maagiline müstiline keel". Tallinn 1998, lk 224–257
- Kalle Käsper. Lõpmatult üksildane härg". Sirp, 28. märts 2003
- "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn 2008, lk 210–220 (ülevaate autor Jaan Undusk) ja bibliograafia lk 246–248
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Ilmar Jaks |
- Foto
- Ilmar Jaks Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Haud Umeå Põhjakalmistul