Ilja Jašin

Ilja Valerijevitš Jašin (vene keeles Илья Валерьевич Яшин; sündinud 29. juunil 1983 Moskvas) on Venemaa poliitik, omavalitsustegelane.

Ta on 2017. aasta oktoobrist Moskva Krasnoselski munitsipaalringkonna saadikute nõukogu esimees ja ühtlasi Krasnoselski munitsipaalringkonna pea.

Alates 2008. aasta detsembrist on Jašin Ühendatud Demokraatliku Liikumise Solidaarsus föderaalse poliitnõukogu büroo liige.^[1] Aastatel 2012–2016 oli ta poliitilise partei RPR–PARNAS poliitnõukogu liige, 2015–2016 partei aseesimees.

Jašin lõpetas 2005. aastal Moskvas Rahvusvahelise Sõltumatu Ökoloogia ja Politoloogia Ülikooli politoloogia teaduskonna. Kaitses diplomitöö teemal "Protesti organiseerimise tehnoloogia tänapäeva Venemaal". Ta jätkas 2008. aastal õpinguid Kõrgema Majanduskooli aspirantuuris rakenduspolitoloogia kateedri juures.

Jašin oli 2000. aastate esimesel poolel poliitilise partei Jabloko siseparteilise ühenduse Molodjožnoje Jabloko liidreid. 2006. aastal valiti ta Jabloko föderaalbüroo liikmeks. 2008. aasta kevadel sai Jašinist koos Boriss Nemtsovi ja Garri Kasparoviga Ühendatud Demokraatliku Liikumise Solidaarsus loomise eestvedajaid. Sama aasta novembris Jabloko kui partei distantseerus Solidaaruse tegevusest ja soovitas oma liikmetel Solidaarsuse struktuuridest väljuda. Jašin sellega ei nõustunud ja detsembris heideti ta Jabloko ridadest välja. Alates 2008. aasta detsembrist on Jašin Solidaarsuse föderaalse poliitnõukogu büroo liige^[1].

2010. aasta septembris võttis Jašin osa demokraatlike jõudude koalitsiooni loomisest. Esimesel miitingul Moskvas Bolotnaja väljakul, mis toimus 9. oktoobril 2010, oli laval teiste seas ka Jašin.

22. oktoobril 2012 valimistel Koordinatsiooninõukogusse saavutas Jašin üldnimekirjas kandideerinuna 5. koha. Ta sai 32 500 häält, jäädes saadud häälte arvult alla vaid Aleksei Navalnõile, Dmitri Bõkovile, Garri Kasparovile ja Ksenija Sobtšakile.

Aastatel 2012–2016 oli Jašin poliitilise partei RPR–PARNAS föderaalse poliitnõukogu liige, 2015–2016 partei aseesimees. 2016. aasta detsembris lahkus Jašin koos oma poolehoidjatega parteist seoses lahkhelidega partei liidri Mihhail Kasjanoviga.

2017. aasta septembris toimunud Moskva munitsipaalsaadikute valimistel võitis Jašin koos mitme mõttekaaslasega Krasnoselski munitsipaalringkonna nõukogu 10 saadikukohast 7 (ülejäänud kolm sai Ühtse Venemaa kandidaadid). Jašin valiti saadikute nõukogu esimeheks ja Krasnoselski munitsipaalringkonna peaks.

2018. aasta aprillis teatas Jašin enda kavatsusest kandideerida 2018. aasta septembris toimuvatele Moskva linnapea valimistel, kuid juunis teatas enda loobumisest, selgitades, et ta ei suuda läbida munitsipaalfiltrit.

2019. aasta kevadel esitas Jašin oma kandidatuuri Moskva Linnaduuma valimistele. Tema meeskond kogus juunis-juulis Moskva elanikelt rohkem kui 5000 toetusallkirja, kuid 14. juulil selgus, et territoriaalvalimiskomisjon keeldus registreerimast Jašinit kandidaadiks, süüdistades teda osa allkirjade võltsimises. Järgmistel päevadel selgus, et peaaegu ühtki opositsioonipoliitikut valimistele ei lubatud.

20. juulil toimunud Moskvas Prospekt Akademika Sahharoval paarikümne tuhande osavõtjaga meeleavaldus, millel esines ka Ilja Jašin. Meeleavaldus lõppes otsusega, et kui võimud ei registreeri seitsme päeva jooksul kõiki kandidaate, kes ebaõiglaselt kõrvaldati, siis korraldatakse 27. juulil Moskva Linnavalitsuse hoone juures uus meeleavaldus.

Vahistati 27. juunil 2022 Moskva linnapargis süüdistatuna politseile mitteallumises. Kremlimeelse ajalehe "Izvestija" teatel üritas politsei õhtul õhtul pargis Jašini dokumente kontrollida, kuid nagu raportis märgitud, ta keeldus, üritades seejärel korrakaitsjaid eemale tõrjuda, ja haaras neil mundrist. Jašini sõbra ajakirjanik Irina Bablojani ütluse kohaselt olla nad istunud lihtsalt pargipingil, kui politseipatrull Jašini arreteeris. 28. juunil 2022 mõistis Moskva Hamovniki kohus talle 15-päevase vangistuse.^[2] 13. juulil 2022 vahistas Moskva Basmannõi kohus ta süüdistatuna Vene Föderatsiooni relvajõudude kohta tahtlikult valeteabe levitamises. Maksimaalne karistus on selle eest 10 aastat vangistust. Juhtumit uurib Venemaa juurdluskomitee peamine uurimisosakond.^[3] 22. juulil 2022 kuulutas Venemaa justiitsministeerium ta välisagendiks.^[4] Põhjus tema süüdistamiseks on aprillis 2022 Youtube´is edastatud video, kus Jašin nimetas Vene armee poolt Ukrainas Butšas toimunud tapmisi "massimõrvaks."^[5]

Ilja Jašin vabanes 1. augustil 2024 koos mitme teise poliitvangiga Ankaras toimunud vangide vahetuse käigus.^[6][7][8][9]

•  Ilja Jašin – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
• Илья Яшин идет на выборы!. YouTube, 10. aprill 2019