Igihali

Igihali
	; Väike igihali (Vinca minor)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales;
Sugukond	Koerakoolulised Apocynaceae;
Perekond	Igihali Vinca;

Igihali (Vinca L.) on koerakooluliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Perekonda kuulub kuus liiki, millest tuntuim on ilutaim väike igihali (Vinca minor). Neli liiki on igihaljad, rohtja igihali maapealne osa sureb talveks.

Igihaljad kasvavad Euroopas, Loode-Aafrikas ja Edela-Aasias. Nad on rohttaimed. Varred on 1–2 m pikad ja roomavad. Tavaliselt on taime kõrgus 20–70 cm. Kohtades, kus taimevars maad puudutab, võib see juurduda, mis võimaldab taimel levida. Vastakuti asetsevad lehed on 1–9 cm pikad ja 0,5–6 cm laiad, süstjad või ovaaljad.

Õied on lehterjad, lihtsad, 2,5–7 cm laiad, meenutavad floksi omi. Pikaraolised viietised lillakad, sinakad, roosad või valged õied asuvad üksikult lehekaenlas. Õiepõhja lähedal on õielehed kokku kasvanud ja moodustavad toru.

Õitseb maist septembrini. Vili on kukkurvili.

Liigid

Vinca difformis – erikujuline igihali
Vinca erecta
Vinca herbacea – rohtne igihali
Vinca major – suur igihali
Vinca minor– väike igihali
Vinca pubescens

Välislingid

Lilled: Igihali – tagasihoidlik, kuid elujõuline