Mine sisu juurde

Ida-Poola

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tänapäeva Poola idapoolsetest aladest; Kahe maailmasõja vahel Poolale kuulunud idaalade (tänapäeva Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene alade) kohta saad lugeda Kresy

Ida-Poola tähistab tänapäevaseid Poola Vabariigi idapoolseid alasid. Täpne Ida-Poola piiritlus puudub ning paljud asutused ja määratlevad geograafilise ala piire erinevalt. Ida-Poola on täpselt määratletud NUTSi makroregioonina, mida kasutatakse Euroopa Liidu toetuste määramisel. Traditsiooniliselt loetakse Ida-Poolaks viit vojevoodkonda: Lublini, Podkarpacie, Podlaasia, Święty Krzyżi ja Warmia-Masuuria vojevoodkonnad.

Ajalooliselt on Ida-Poola olnud võrreldes ülejäänud Poola makroregioonidega suhteliselt vaene ja mahajäänud: 2006. aastal teenisid Ida-Poola elanikud kõigest 40% Euroopa Liidu keskmisest sissetulekust.[1]

Ida-Poola Euroopa Liidus

[muuda | muuda lähteteksti]
Poola makroregioonid. Ida-Poola on tähistatud kollasega

NUTSi määratletud piirid

[muuda | muuda lähteteksti]

Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur ehk NUTS määratles Ida-Poola esimest korda 1. mail 2004, kui Poola astus Euroopa Liitu. Ida-Poola makroregioon rajati kohe ning nüüdisajal kuuluvad regiooni Lublini, Podkarpacie ja Podlaasia vojevoodkond. Kuni 2018. aasta määratluseni kuulus makroregiooni ka Święty Krzyżi vojevoodkond. NUTSi I astme Ida-Poola regioon on alati olnud baasiks, mille järgi on Poola saanud Ida-Poola makroregioonile toetust taotleda.[2]

Kampaania Ida-Poolasse investorite leidmiseks

Ida-Poola arengukava

[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Poola viis vojevoodkonda on pikka aega olnud üks majanduslikult mahajäänum ala Euroopa Liidus ning saanud toetusi Euroopast makroregiooni loomisest peale 2005. aastal, mil Poola Euroopa Liiduga liitus. Võrreldes keskmise poolakaga, teenivad idapoolakad vähem, rahvaarv on kahanemas (samas kui Poolas on see kasvamas) ja väljaränne regioonist on keskmisest oluliselt suurem. Idapoolakad on võrreldes keskmise poolakaga vähem haritud ja elutingimused on halvemad. Nii ettevõtlus kui ka tootlikkus on regioonis väike ja infrastruktuur on vähem välja arendatud. Viie vojevoodkonna peale on ka vaid kolm linna, mille rahvaarv ületab 200 000: Lublin, Białystok ja Kielce. Selle kõige tõttu oli pikka aega Ida-Poola kuvand Euroopas negatiivne ning regioon polnud kuigi atraktiivne.[1]

2007. aasta oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks Ida-Poola arengukava, mille sihiks oli perioodil 2007–2013 edendada Ida-Poola arengut. Arengukava peamine fookus oli eraettevõtluse arendamisel, investorite leidmisel, infrastruktuuri väljaehitamisel ja teaduskeskuste rahastamisel. Fookuses olid Lublini, Podkarpacie, Podlaasia, Święty Krzyżi ja Warmia-Masuuria vojevoodkonnad ning arengukava rahaline maht oli 2,7 miljardit eurot, millest 2,3 miljardit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondilt.[3] Projekti saatis märgatav edu ning programmi pikendati perioodiks 2014–2020, mil Ida-Poola sai ERDFilt 2 miljardit eurot.[4] 2020. aastatel viiakse ellu Ida-Poola arenguprogrammi 2021–2027, mis hõlmab lisaks varasematele vojevoodkondadele veel Masoovia vojevoodkonda (ilma Varssavita). Praeguse programmi rahaline maht on 2,5 miljardit eurot.[5]

Ida-Poola kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Valgevenelased Poolas (2002)

Ida-Poola on regioon, kus elab jätkuvalt rahvusvähemusi ja kus on elanud paljudest rahvustest inimesi: poolakaid, valgevenelasi, juute, leedulasi, ukrainlasi, tatarlasi ja venelasi. Ida-Poolas rajati ka rahvusvaheline esperanto keel. Mitmekesine kultuur on jätnud jälje nii kohalikesse kommetesse, kohalikku toidukombestikku kui ka riietusse.[6]

Väikese asustustiheduse tõttu on Ida-Poolas hästi säilinud loodus ja haruldased loomaliigid. Ida-Poolas asuvad mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid ning metsades leidub haruldasi loomaliike, sealhulgas hunti ja ilvest. Poola-Valgevene piiril olev Białowieża mets, kus elab Euroopa piison, on UNESCO kaitse all. Samuti elavad piisonid Knyszyni metsas. Biebrza rahvuspark on tuntud mitme soo ja linnurikkuse poolest, pargis elutseb 271 linnuliiki, sealhulgas ka ohustatud tarna-roolind ja tutkas.[6]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Waldemar Ratazjac (03.2012). Eastern Poland: a belt of poor regions. Adam Mickiewicz University. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
  2. ↑ "The NUTS classification in Poland". Statistics Poland. Vaadatud 26.05.2022.
  3. ↑ "Operational Programme 'Development of Eastern Poland'". European Comission. Vaadatud 26.05.2022.
  4. ↑ "Dowiedz się więcej o programie". Polska Wschodnia. Vaadatud 26.05.2022.
  5. ↑ "Założenia nowego programu". Polska Wschodnia. 18.05.2022. Vaadatud 26.05.2022.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Why Eastern Poland". Eastern Poland. Vaadatud 26.05.2022.
Ajalugu
Ajajoon
Teemad
Geograafia
Poliitika
Majandus
Kultuur
Rahvastik
Sümbolid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ida-Poola&oldid=6441912"