Hübriid

See artikkel räägib ristandist; ansambli kohta vaata artiklit Hübriid (ansambel); filmi kohta vaata artiklit Hübriid (film 2007)

Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Tavaliselt kuuluvad need vanemorganismid taksonoomiliselt eri taksonitesse, mis ekstreemjuhul võib tipneda ka sugukondadevahelise ristumisega (näiteks pärlkanalaste puhul). Põhimõtteliselt võib väita, et isegi liigisisestelt genotüüpidelt suhteliselt erinevate organismirühmade (autbriiding) kõik järglased on hübriidid. Protsessi, mille tagajärjel tekivad hübriidid, nimetatakse hübridisatsiooniks.

Hübriidide aretus on väga levinud põllumajanduses ja loomakasvatuses. Näiteks mitmed hübriidtaimed annavad võrreldes algupäraste liikidega märksa suuremat saaki (heteroos) ja võivad olla vastupanuvõimelisemad haigustele.

Eesti pärismaiste taimede seas esineb perekondadevahelise hübriidina näiteks jäneskastiku (Calamagrostis epigeios) ja rand-luidekaera (Ammophila arenaria) vaheline hübriid balti luidekastik (x Ammocalamagrostis baltica), mis on vähemalt osaliselt fertiilne.

Lähedaste liikide looduslikke hübriide esineb paljude liikide puhul, ent enamasti väikese sagedusega; seejuures on hübriidid sageli fertiilsed (järglaste andmise võimelised). Mida erinevamad on vanemad, seda harvem on hübridiseerumine ning seda suurema tõenäosusega on hübriidid steriilsed (suguvõimetud).

• muul (hobusemära ja eeslitäku ristand)
• bester (beluuga ja sterleti ristand)
• sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand)

• autbriiding
• inbriiding
• koerlaste hübriidid