Giorgi Abdaladze

Giorgi Abdaladze on Gruusia pressifotograaf, kes 2011. aasta juulis mõisteti süüdi Venemaa kasuks spioneerimises.

Abaladze koos Zurab Kurtsikidze, Irakli Gedenidze ja Natia Gedenidzega vahistati 7. juulil 2011^[1] ning mõisteti kokkuleppemenetluse korras tingimisi süüdi 22. juulil. Süüalused vabastati, kuid mõisteti kriminaalhoolduse alla ja neil keelati riigist lahkuda. Abdaladzele ja Irakli Gedenidzele mõisteti tingimisi kolm, Kurtsikidzele kaks ja Natia Gedenidzele pool aastat vanglakaristust.^[2] Gruusia seaduste järgi karistatakse salastatud info tõendatud üleandmist välisriikide eriteenistustele 5–12-aastase vanglakaristusega.^[3]

Väidetavalt edastas Abdaladze Kurtsikidzele salajasi dokumente, millele ta pääses juurde ajal, kui ta töötas Gruusia Välisministeeriumi lepingulise fotograafina. Kurtsikidze omakorda saatnud info Venemaale.^[4]

Eeluurimisperioodil avaldati Abdaladze kiri, kus ta oletas, et ajakirjanike vahistamise tegelik põhjus võis olla president Mihheil Saakašvili pahameel selle üle, et fotograafid jäädvustasid ja jagasid maailmaga fotosid opositsiooni meeleavalduste vägivaldsest laialiajamisest 26. mail.^[5]

Vene ajakirjanduse andmetel olid fotograafide vahistamise põhjuseks presidendi ihufotograafi Irakli Gedenidze tehtud fotod meeleavalduse laialiajamisest. Gedenidze pidi nende allikate andmetel tegema sündmustest fotosid siseministeeriumi tarbeks ja tal võimaldati tegutseda tingimusel, et ta ei lekita fotosid välismeediale. Fotograaf otsustas aga teenida topelt ning müüs osa fotodest Kurtsikidzele ja Abdaladzele. Gruusia politoloogi Malhaz Tšatšava sõnul loeti sellisel viisil valminud fotod salajaseks informatsiooniks ja nende levitamist kriminaalkuriteoks.^[3]

Vahetult enne seda, kui süüdistaja esitas kokkuleppemenetluse taotluse, loobus Abdaladze oma advokaatidest Eka Beseliast ja Lado Matšarašvilist. Beselia oli avalikult väitnud, et Abdaladze, kes algul oma süüd ägedalt eitas ja eeluurimisvangistuses näljastreiki pidas^[6], andis ülestunnistusavalduse psühholoogilise surve all. Ka Kurtsikidze kaitsja väitis, et tema kaitsealune esines tunnistusega oma vaba tahte vastaselt, misjärel kaitsealune tema teenetest loobus.^[2]