Friedrich Engels
Friedrich Engels | |
---|---|
Friedrich Engels (1877) | |
Sünniaeg | 28. november 1820 |
Surmaaeg | 5. august 1895 |
Autogramm | |
Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) – 5. august 1895 London) oli saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja.
Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. Ta õppis 1834–1837 Elberfeldi gümnaasiumis, lahkus isa nõudmisel gümnaasiumi viimasest klassist, hakkas tööle tema kaubakontoris Bremenis ning täiendas haridust iseseisvalt. Ta oli 1841–1842 sõjaväeteenistuses Berliinis, kuulas vabal ajal ülikoolis loenguid, astus noorhegeliaanide ringi ja kirjutas Schellingi vaadete vastast teost. Ta töötas 1842—1844 Inglismaal Manchesteris, kus tutvus utopistlike sotsialistide ja inglise majandusteadlaste teostega.
Engels avaldas teoseid poliitilisest ökonoomiast ("Visandid poliitilise ökonoomia kriitikaks", 1844). 1845 ilmus teos "Töölisklassi olukord Inglismaal" 1844. Saksamaale tagasi sõites kohtus Engels Pariisis Karl Marxiga. Sellest algas nende sõprus ja peaaegu 40 aasta pikkune koostöö. Saksamaal osales Engels poliitikas, kuid ähvardav vangistus ja tüli isaga sundisid teda sealt lahkuma. 1845–1847 elas ta Brüsselis ja Pariisis. Neil aastail koos Marxiga kirjutatud teostes ("Püha perekond", "Saksa ideoloogia") on sõnastatud mitu dialektilise ja ajaloolise materialismi põhiprintsiipi. 1847 asutasid Marx ja Engels Kommunistide Liidu ja kirjutasid selle programmi – Kommunistliku partei manifesti. Aprillis 1848 sõitsid nad Saksamaale, kus osalesid 1848. aasta revolutsioonis ja asutasid Kölnis ajalehe Neue Rheinische Zeitung (1848–1849). 1849 võitles Engels valitsusvägede vastu. Pärast lüüasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx. Novembris 1850 naasis ta Manchesteri, kus oli algul ametnik, hiljem kaubakontori kaasosanik, pidas Marxiga tihedat kirjavahetust ja aitas teda majanduslikult.
1870 asus Engels lõplikult Londoni.[1] Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Pärast Marxi surma (1883) viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II (1885) ja III köite (1894). Lõpetamata töös "Looduse dialektika" (1873–1883, ilmus 1925, eesti keeles 1962) käsitles ta filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" (1886) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]1931. aastal nimetati Venemaal Pokrovski linn ümber Engelsiks.
Engelsi 150. sünniaastapäevaks avati 1970. aastal Lääne-Saksamaal Wuppertal-Unterbarmenis Engelsi maja. 2014. aastal kinkis Hiina Rahvavabariik Engelsi sünnilinnale Engelsi monumendi, see avati samal aastal Engelsgartenis.
Londonis Primrose Hilli majal on tahvel, mis meenutab Friedrich Engelsi ja tema pere sealviibimist. Manchesteris on mälestustahvel kohal, kus asus maja, kus Engels elas ametlikult aprillist 1858 kuni maini 1864.
Ida-Saksamaal Berliinis avati 1986. aastal Berliini 750. aastapäeva raames Marx-Engels-Forumil Karl Marxi ja Friedrich Engelsi monument. Engelsit kujutati ka Saksa DV 50-margasel rahatähel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Friedrich Engels |