Estrid

See artikkel räägib orgaanilistest ühenditest; Piibli tegelase kohta vaata artiklit Ester.

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Estrite üldvalem on R–COO–R', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused radikaalid.

Estrite nimetused moodustatakse nagu karboksüülhappe sooladelgi (esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest):

• CH₃CH₂CH₂COOCH₂CH₃: etüülbutanaat
• CH₃CH₂CH₂COOCH₂CH₂CH₃: propüülbutanaat
• CH₃CH₂COOCH₃: metüülpropanaat
• CH₃COOCH₂CH₂CH₃: propüületanaat ehk propüülatsetaat

Estrid on ainult sellised ühendid, kus mõlemal pool on süsivesiniku radikaal. Järgnev ühend on küll sarnase ehitusega nagu ester, kuid ei ole ester, vaid tavaline karboksüülhappe sool.

• CH₃CH₂COOK: kaaliumpropanaat

Madalad estrid on vedelikud. Kõrgemad estrid on tahked ained. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustes, vees aga vähe või peaaegu üldse mitte. Keemistemperatuur on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Estrid on enamasti lenduvad. Pika süsiniku ahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud.

Mõnel vedelal estril on meeldiv lõhn.

Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena, näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses.

Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele.

Neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel.

Suurtes kogustes vajatakse estreid plastide ja kiudainete tootmiseks.

Estrite tähtsaim keemiline omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs. Happeline hüdrolüüs on pöörduv, neutraalne aga mitte.

Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (näiteks apelsinikoores). Veel on nendeks rasvad ja vahad.

Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike jm. õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel.

Estrid tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Seda nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks .

CH₃COOH + CH₃CH₂OH = CH₃COOCH₂CH₃ + H₂O

Tekib etüületanaat ehk etüülatsetaat.

Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin.

See alajaotus tuleb alles kirjutada.