Eksemptsioon
See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.[1]
Enamasti kasutatakse eksemptsiooni mõistet katoliku kirikus, kus see tähendab isiku või asutuse väljaarvamist oma otsese ülemuse alluvusest.
Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast exemptio ('väljaarvamine') või eximere ('välja võtma', 'kõrvaldama'), mis saksa keeles on kujul Exemtion. Seetõttu ei kasutatud varem ka eesti keeles sõna keskel p-tähte.
Katoliku kirikus tähendab eksemptsioon isiku või asja vabastamist alluvusest vahetult kõrgemale kiriklikule ülemusele. Tihti on vabastatud piiskop või klooster peapiiskopi võimu alt ja allutatud ta otse paavstile. Näiteks oli 13. sajandi alguses eksemptne ka Riia piiskopkond, mis vabastati Bremeni peapiiskopkonna alluvusest.
Eksemptsiooni all mõeldi ka sõjaväeteenistusest vabastamist 18. ja 19. sajandil.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Võõrsõnade leksikon. 7, parandatud ja täiendatud trükk, lk 236.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Audomar Scheuermann, Exemtion. In: Theologische Realenzyklopädie. 10. 1982, lk-d 696–698.
- Markus Meumann, Art. Exemtion. In: Albrecht Cordes, Heiner Lück, Dieter Werkmüller, Ruth Schmidt-Wiegand (Hrsg.), Handwörterbuch zur deutschen Rechtsgeschichte, 2., trükk, I köide, Erich Schmidt Verlag, Berlin 2008. ISBN 978-3-503-07912-4