Eesti Töötava Rahva Liit

Eesti Töötava Rahva Liit oli Eestimaa Kommunistliku Partei algatusel moodustatud valimisblokk 1940. aasta Riigivolikogu valimistel.

Blokk koosnes 22 organisatsioonist: EKP, Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing, Eestimaa Ametiühingute Keskliit, Väikemaapidajate Keskliit, Eesti Metallitööliste Liit, Eesti Ehitustööliste Liit, Eesti Toidu-Maitseainete Tööliste Ühing, Eesti Tekstiiltööliste Ühing, Eesti Rätsepatööliste Liit, Üleriiklik Maatöörahva Ühing, Keemia-Paberitööliste Ühing, Eesti Nahatööliste Liit, Eesti Sadamatööliste Ühing, Eesti Töölisspordi Liit, Eesti Haigekassade Liit, Tallinna Ühine Haigekassa, Tallinna Ametiühisuste Tarvitajate Ühisus, Eesti Töölisharidusliit, Kultuurühing "ldee", Tallinna Kontoriametnikkude Kutseühing, Töötavate Naiste Komitee ja Kaevandustööliste Ühing.^[1] Enne valimisi liitusid aga veel mitmed teised organisatsioonid valimisblokiga või esitasid sellele avaliku toetuse.

ETRL sai avalikku toetust nii lehtedest kui ka juhtivate poliitikute käest kogu valimisperioodi vältel. Juulikuu lehtedes oli ETRLi toetuseks avaldused ainukesed, mida lehest leida võib.

ETRL järgis mitmeid põhimõtteid, millega valimistel esineti. Neist tähtsamad olid:^[1]

Välispoliitikas:

• Eesti rahva ja riigi õnneliku ja vaba elu aluseks on tugev sõprusliit Eesti ja Nõukogude Liidu vahel

Sisepoliitikas:

• Sõna-, trüki-, koosolekute ja ühinemisvabaduste kindlustamine töötava rahva huvides.
• Tööliste ja teenijate materiaalse olukorra parandamine töötasu tõstmise teel.
• Otsustav võitlus tööpuudusega.
• Laialdaste abinõude tarvitusele võtmine töörahva sotsiaalseks kindlustamiseks haiguste, õnnetusjuhtumite ja tööõnnetuste vastu.
• Riiklik kindlustus tööinvaliididele ja vanadele mees- ja naistöölistele.
• Riiklik abi väikepõllupidajatele ja maatameeste maagavarustamine.
• Talunikkudel lasuva võlakoorma kergendamine.
• Talurahva maksuvõlgade ja trahvide kustutamine.
• Ebaõiglase isikumaksu ümberkorraldamine.
• Laste- ja emade kaitse laiendamine, lastesõimede, lastekodude ja nõuandlate organiseerimine.
• Haridus kõigile kättesaadavaks ilma tasuta.
• Arstiabi võrgu laialdasem arendamine.
• Rahvusliku ebawõrdsnse ja rahvusvähemuste rõhumise likvideerimine ja Kõigile Eestis elavatele rahvastele ühesuguste õigutse kindlustamine.
• Sõjaväe demokratiseerimine
• Rahvusliku kultuuri, teaduse, hariduse ja kunsti laialdane arendamine.

Valimised toimusid 14. ja 15. juulil 1940. Planeeritult võitis valimised Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), kelle kandidaadid olid ainsad, kes olid saanud volituse valimistel osaleda. Ametlike teadete järgi sai ETRL 92,5% häältest. Üldse käis valimas 84,1% hääleõiguslikest kodanikest; kehtetuid sedeleid oli 7,2%. Need tulemused ei rahuldanud aga Valimiste Peakomiteed ning Hugo Reimani andmeil hakati õiget valimiste protsenti välja arvutama sel teel, et hääleõiguslike kodanike arvu langetati (u. 35 000 kodanikku kadus valimisnimekirjast). See tõstis valimistel osaluse protsenti.^[1][2]

Ametlikult teatati valimistulemustest 20. juulil 1940. aastal avaliku koos sooviga astuda Nõukogude Liitu. Kõik 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati, kes olid registreeritud ringkondade valimiskomiteede poolt, tunnistati valimise peakomitee poolt valituks.^[2][3]