Eesti Meestelaulu Selts

Eesti Meestelaulu Selts (lühend EMLS) on Eesti mees- ja poistekooride lauljaid ja dirigente ühendav organisatsioon, formaalselt registreeritud kui MTÜ.

Selts ühendab sadakond koori ja kuulub Eesti Kooriühingusse. 2003. aastal oli nimekirjas 37 meeskoori (2010 – 33; 2014 – vaid 30), 55 poistekoori (..57) ja 15 noortekoori (..10) kokku rohkem kui 3000 lauljaga.

Seltsi presidendid on olnud Heino Ross (1988–1996) ning Jaan Ots (1996–2008), praegu juhib seltsi tegevust Arvi Karotam.

Tulemusliku töö eest EMLS-i ning meeste- ja poistelaulu edendamisel Tallinnas anti Jaan Otsale linna teenetemärk ja aukodaniku nimetus (2002). 2013. aastal anti seltsile Aadu Luukase missioonipreemia.

1988. aasta juulis peeti Kuressaare lossipargi põhjaossa rajatud astmiklaval ülemaaline meeskooride laulupäev, kus esimest korda Nõukogude okupatsiooni ajal kaunistati peoväljak ja tribüünid laulva revolutsiooni sümbolite sinimustvalgete lippudega. Koorid käisid esinemas ka paljudes teistes Saaremaa keskustes. Samas võeti ühendkooride laval olles maestro Kuno Arengu ettepanekul vastu otsus taasasutada EMLS. Meeskooride esindajate ja koorijuhtide üldkogu tegi selle teoks 5. novembril Viljandis Ugalas.

Esimestel tegevusaastatel, kui Eesti veel vaba ei olnud, pühendati laulu kõrval rohkesti tähelepanu vabaduspüüdlustele ja noorte isamaalisele kasvatusele. Mingil moel olid sihid sarnased Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettevõtmistega. Juhatuse esimees H.Ross pidas nii arupidamis- kui ka lauluüritustel sütitavaid kõnesid ja tema eestvõttel kirjutati ka seltsi põhikirja sisse Õige Eesti Mehe kasvatamine, teiste (ja eriti naiste) suhtes lugupidav ja väärikas käitumine ja isegi terved eluviisid. Eesti heitlikul ühiskondlikul elul hoiti kätt pulsil ja silma peal, palju ei puudunud, et EMLS võinuks esitada oma kandidaadid parlamenti. 1988–91 tekkis mitmeid uusi meeskoore ja mõned varem soikunud koorid tulid uuesti kokku. Paljudes Eestimaa kirikutes (nt Lihulas ja Otepääl) leidsid aset esimesed koorikontserdid üle 50 aasta. Neil lauldi religioosse klassika kõrval ka kalleid ärkamisaegseid isamaalisi laule (Sind surmani, Kaunimad laulud, Eesti lipp jt).

Meestelaulu Selts on algatanud rahvuslipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni iga aasta 24. veebruaril, Tartu rahu aastapäeva tähistamise Estonias ja emadepäeva taastähistamise koos Aasta ema tunnustamisega. Samuti korraldab selts mees- ja poistekooride laulupäevi, meeskooride ning poiste-solistide võistulaulmisi, poistekooride laulu- ja spordilaagreid ning laulupeotule toomise tseremooniaid. Selts korraldas korjanduse Gustav Ernesaksa ausamba püstitamiseks lauluväljakule (2004; kujur Ekke Väli) ning algatas Gustav Ernesaksa nimelise preemia väljaandmise koorijuhtidele. Seltsi eestvõttel on loodud ülemaaline poistekoor Kalev ning EMLS-i Tallinna (dir. Kuno Areng) ja Tartu meeskoorid (dir. Alo Ritsing). Nende koosseisus saavad laulupidudel kaasa laulda veteranid, kes enam kontsertkooridesse ei kuulu. EMLS on ellu kutsunud kõik kümme (2010) maakondlikku noorte meeskoori ja suurema osa maakondlikest poistekooridest. Suurürituste puhuks üllitatakse ajalehte Eesti Laulumees. EMLS korraldab ka seminare ja annab välja noodikogumikke. Algusaastatel anti välja neli taskuformaadis laulikut "Laulumehe viisivara" (1990 ja 1991 isamaalised laulud, eesti meeskooriklassika ja laulupidude põhivara meeskooriseades, 1993 kiriku- ja jõululaulud ning 1994 seltskonna-, joogi-, jahi- ja lustilaulud).

EMLS-il on tihedad sidemed Soome Meeskooride Liiduga ja paljude teiste Skandinaavia maade ning Saksa kooridega. Tallinnas korraldati esmalt rahvusvaheline laulupidu Laulusillad (1991) ning Tartus rahvusvahelised Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad (2012) sadade Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu laulumeeste osavõtul. Kõlasid väärtlaulud ka teistes põhjamaade keeltes (sh Sibeliuse Finlandia) ja külalised kaheksast riigist laulsid kõik eesti keeles Lüdigi Koitu ja Ernesaksa Mu isamaad.

Meestelaulu seltsid tekkisid Eestis 20. sajandi algupoolel ning kujutasid endast esialgu iseseisvaid kõrgetasemelisi meeskoore Tallinnas ja Tartus. Juba 1916. aastal asutati Lootuse seltsi (1877–1940; tegeles peale koorilaulu ka näitemänguga) eestvõttel Tallinna Meestelaulu Selts, mille juhiks kutsuti Konstantin Türnpu. Tema töö tulemusel sai see 1920. aastatel parimaks eesti kooriks, mille repertuaaris olid nõudlikud teosed nii lääne-euroopa, skandinaavia kui ka eesti heliloojatelt. Võeti ette mitmeid välisreise peamiselt Soome ja Rootsi. Türnpu tegevusega algas uus etapp eesti meeskoorilaulu arengus. Tähtsuse poolest rahvuslikus kultuuris võib seda koori võrrelda RAM-iga, andekat heliloojat ja dirigenti Türnpud aga Ernesaksaga. Hiljem kasvas sellest kollektiivist välja K. Türnpu nimeline meeskoor, http://www.emls.ee/member/64/ (dirigendid Ene ja Tõnu Kangron).

Varem rohkem Peterburi koolkonnaga ja baltisaksa ringkondadega seotud Türnpu pühendus täie jõuga eesti muusikakultuuri arendamisele. Ta mõistis, et kooride omaette nokitsemisel ei ole tulevikku. Nii rajatigi tema initsiatiivil Saksa kooriliikumise eeskujul kooride ühendus Eesti Lauljate Liit (1921). Aastail 1925–1926 oli ta ise selle juhatuse esimees. Samuti oli ta lektor paljudel koorijuhtide seminaridel, aidates nõnda tõsta koorijuhtide taset.

1923. aastal asutati Juhan Simmi dirigeerimisel Tartu Meestelaulu Selts. Seegi oli kõrgel tasemel ja väärika ning nõudliku repertuaariga koor, mida hiljem juhatasid Alfred Karindi (1925–28) ja Eduard Tubin (1928–44).

• 2001 Tartu Kultuurikandja aunimetus
• 2013 Aadu Luukase missioonipreemia

• Eesti meeskooride loend
• Eesti poistekooride loend
• Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine
• Eesti Naislaulu Selts

• Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht