Eesnääre

Eesnääre (ladina keeles prostata) on kastanimunasuurune nääre, mis asub kusepõie all häbemeluu taga pärasoole ees.

Eesnäärmega seotud lihased tagavad kuse püsimise põies ning nende kahjustus võib põhjustada kusepidamatust. Eesnäärme ülesanne on reguleerida mehaaniliselt vastandlikku lihastööd nõudvaid kusemis- ja seemnepurskeprotsesse. Samuti osaleb eesnääre seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet moodustab spermast pea 30% ning selle ülesanne on toita ja aktiivistada spermatosoide ning kaitsta neid naise suguteedes.

Eesnäärme suurenemine on protsess, mille käigus eesnäärme kude suureneb. Üldiselt mõjutab see mehi pärast 40. eluaastat. Umbes kolmandikul suurenenud eesnäärmega meestest on urineerimisprobleeme ja nad vajavad ravi. Vananemise käigus üldiselt kaebused süvenevad.

Eesnäärmevähk on eesnäärme pahaloomuline kasvaja, mis võib levida lümfiteedesse, luudesse, kopsudesse, kusepõide ja teistesse elunditesse. Eesnäärme kasvaja areneb võrreldes teiste pahaloomuliste haigustega aeglasemalt. Eesti meeste seas on eesnääre kõige sagedasemaks kasvaja paikmeks. Eesnäärmevähki võib soodustada vanus, ülekaalulisus või varasem eesnäärme- või rinnavähi esinemine perekonnas. Suremus eesnäärmevähki on vähenenud. Selle põhjuseks on meeste tervisekontrolli suurenemine ja vähi avastamine varajases staadiumis. Eesnäärmevähki esineb üle kogu maailma ja üha noorematel meestel.

Eesnäärmepõletik ehk prostatiit on haigus, mille peamised põhjused on külmetamine ning vihmane ja niiske kliima, aga ka uroinfektsioonid või eesnäärme kivid. Prostatiiti leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. ^[1] Prostatiit on enamasti ravitav, kuid ravi aeg sõltub põletiku raskustasemest ja haiguse eelnevast pikkusest. Välja ravimata võib see põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

• Eesnäärmemassaaž