Mine sisu juurde

Eero Loone

Allikas: Vikipeedia
Eero Loone 2005. aastal

Eero Loone (sündinud 26. mail 1935) on eesti filosoof, emeriitprofessor filosoofia alal.

Hariduskäik

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1958–1960 – NSVL TA Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi abiteadustöötaja ja nooremteadur
  • 1960–1963 – aspirantuur
  • 1963–1966 – TRÜ üldajaloo kateedri õpetaja
  • 1966–1969 – TRÜ filosoofia kateedri vanemõpetaja
  • 1969–1985 – samas dotsent, vanemteadur, dotsent
  • 1986–1992 – filosoofia kateedri juhataja
  • 1988 – professorikutse
  • 1985. aastast samas professor
  • 1992–2000 TÜ praktilise filosoofia professor, seejärel emeriitprofessor
  • 1989–1990 Clare Hall Cambridge'i Ülikoolis (kolleegiumi liige), alates 1990. aastast eluaegne liige[1]
  • Jaan Rebane, Mihhail Makarov, Eero Loone, Aleksandra Gorjatšova, Rem Blum-Russak, Leonid Stolovitš. Ajalooline materialism. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 2. trükk 1977
  • Ээро Лооне. Современная философия истории. Таллинн: Ээсти раамат, 1980
  • Eero Loone. Ühiskondlik-majanduslike formatsioonide teooria. Tallinn: Eesti Raamat, 1983
  • Eero Loone. Sissejuhatus materialistlikusse ühiskonnafilosoofiasse. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
  • Eero Loone. Soviet Marxism and Analytical Philosophies of History. London, New York: Verso, 1992
  • Eero Loone (koost.) Mõistlike valikute õigustamise filosoofilised eeldused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995
  • Eero Loone, Tanel Mätlik, Valdar Parve. Konflikt, konsensus, moraal: uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000
  • Eero Loone, Marek Järvik, Kerstin-Oudekki Loone. Suveräänsus, seadus, immigratsioon. Tartu: Atlex, 2004

Ta on Nigolas Loone ja Leida Loone poeg.

Eero Loonel on tütred Piret Loone ja Oudekki Loone, abikaasa on matemaatik Leiki Loone.

  1. 1,0 1,1 Eero Loone 85 Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut, 26. mai 2020
  2. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]