Mine sisu juurde

E-raamat

Allikas: Vikipeedia
E-raamatu leheküljega tahvelarvuti raamaturiiulis

E-raamat ehk digiraamat on arvutivõrgu kaudu levitatav raamat,[1] mis on loetav e-lugeri abil, samuti nutitelefoni ja arvuti ekraanil.

Raamatukogundusliku terminina on e-raamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. [2]

Niisuguseid raamatuid saab osta, osa raamatuid ka laenutada[3] ja internetist lugeda või alla laadida.

Digiraamatuid antakse sageli välja koos paberraamatuga, kuid raamatuid on võimalik kirjastada ka ainult elektroonilisel kujul.

Laiendatud tähenduses kuuluvad digiraamatute hulka ka Internetti üleslaaditud raamatutaoliselt vormistatud lehekülgedega andmeüksused, peamiselt õppematerjalid.

Digiraamatute failivormingud ja lugemisprogrammid

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud esitatakse digitaalkujul valdavalt EPUB- ja PDF-vormingus (failinime laiend vastavalt .epub ja .pdf).

EPUB-vormingus sisu sobitub automaatselt kasutatava ekraani suurusega ja eraldusvõimega. Lugejal on võimalik valida teksti esitusviisi. Niisuguste raamatute allalaadimiseks peab arvutis olema programm Adobe Digital Edition[4], nutitelefonis või tahvelarvutis vastav äpp.

PDF-vormingus säilivad leheküljed (küljendid) esialgsel kujul. Lehekülgi saab arvuti ekraanil suurendada ja vähendada lugemiseks sobiva suuruseni; nutitelefoni väikesel ekraanil võib sisu siiski loetamatuks osutuda. Internetti üles laaditud digiraamatud on enamasti PDF-vormingus (selles vormingus failide avamiseks on mitmeid programme, nt Adobe Reader).

E-raamatud on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte levitamiseks. Selleks varustatakse raamat digitaalse kopeerimiskaitsega (digitaalse eksliibrisega), mis lisab failile ostja isikuandmed.

E-raamatu võrdlus paberraamatuga

[muuda | muuda lähteteksti]
  • E-raamatud ei vaja riiuliruumi, e-luger võib mahutada tuhandeid raamatuid.
  • E-lugeris saab raamatuid mugavalt kaasas kanda ja ka näiteks teel olles lugeda.
  • E-raamat on paberraamatust enamasti odavam; allalaadimiseks on ka tasuta raamatuid.
  • E-raamatut saab osta ka seejärel, kui paberraamat on läbi müüdud.
  • Arvuti või e-lugeri vahendusel ostetud raamatut saab kohe lugema hakata.
  • Kirja tüüpi, suurust ja esitusviisi saab soovikohaselt muuta.
  • E-lugeris on võimalik sõna- ja nimeotsing kogu raamatu ulatuses ja teksti juurde märkuste tegemine.
  • E-raamat vajab elektroonilist lugemisseadet.
  • E-lugeri ekraan on väike (ei sobi näiteks fotode jm detailsete illustratsioonidega raamatu jaoks).
  • E-lugeri kasutamine on seotud aku kestvuse ja laadimisega.
  • LCD-ekraan]ilt kestev lugemine väsitab silmi.

Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist,[5] mis algas 1971. aastal. Eesmärgiks oli teha raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul avalikult kättesaadavaks.

Esimesed e-raamatud avaldati 1990. aastatel peale võrguväljaande ka CDplaatidel.

Professionaalselt toimetatud e-raamatuid hakkasid esimestena kirjastama Harper Collins[6], Schuster & Schuster jt.[7] Nende e-raamatute lugemiseks vajalik tarkvara esitas elektroonilise sisu hästi kasutataval kuju ning välistas võimaluse, et teksti kopeeritakse või trükitakse paberile.

2000. aasta märtsis avaldatud Stephen Kingi romaan Riding the Bullet on esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna.[8]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]