Diskursus

Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursust organiseerivatest normidest ja tavadest ei ole selle kasutaja üldjuhul teadlik.

Diskursus on (ajalooliselt) ühiskondade, institutsioonide ja organisatsioonide tähenduse süsteem. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides ongi diskursus.

Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks Descartesi "Discours de la méthode" (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud analüüsiühikuks olevale tekstihulgale (ka selle verbaalsele vastele) viitamiseks. Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb strukturalismist, mis propageeris keelt igasuguse kommunikatsiooni mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal discours arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl Lacani "alateadvuse diskursus", mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne".

Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud Émile Benveniste'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on intersubjektiivne nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.

Vaata ka