DVB-T

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'maapealne digivideolevi') on ETSI (European Telecommunications Standards Institute)^[1] standard^[2] ja tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi kasutatavad sageduskanalid kattuvad, on signaali modulatsiooniskeem ja veaparanduskood erinevad.

DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, lisaks suures osas Aasiast, kogu Austraalias ja Kesk-Ameerikas. Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ja Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel.

Ühisnimena neile erinevatele ja omavahel mitteühilduvatele standarditele on kasutusel nimetus maapealne digitaaltelevisioon (DTT, Digital Terrestrial Television).

DVB-T olulised eelised analoogtelevisiooni ees:

• samas sagedusalas kümme korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (programmide kimp, inglise k multiplex ehk mux, soome k kanavanippu),
• sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad,
• elektroonse telekava (EPG), mitmekanalilise heli, ruumilise heli ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kõrvalkujutised, "lumesadu" jne).

Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN – Single Frequency Network). Nii saab vähese kuluga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud.

Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme ning interneti vahendusel kasutatava hübriidtelevisiooni (HbbTV) teenuseid.

DVB-T kanalite liigsel pakkimisel halveneb pildikvaliteet, mis on eriti märgatav kiiresti muutuva kujutisega (nt spordisaated) kaadrite puhul. Kui analoogtelevisiooni on nõrga signaali puhul ka n-ö läbi lumesaju võimalik vaadata, siis ebapiisava signaalitugevuse või halva signaalikvaliteedi korral digitaaltelevisiooni vastuvõtt katkeb.

Eestis opereerib DVB-T ja DVB-T2 võrke AS Levira. Kasutuses on kaks üleriigilist ja neli umbes 95% katvusega edastusvõrku – multipleksi:^[3]

• MUX1 edastab tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid põhikanaleid ja MUX6 rahvusvahelist uudistekanalit. 1. mai 2021 seisuga on nendeks ETV, ETV2, ETV+, Current time ja Digilevi infokanal, mis on ühtlasi ka hübriidtelevisiooni sisu avaleheks. MUX1 levib kõikjal Eesti territooriumil^[4], MUX6 leviulatus on umbes 94 protsenti Eesti territooriumist^[5].
• MUX2, MUX3 ja osaliselt MUX6 ning MUX1 on firma AS Elisa kasutuses, kes edastab nendes tasulist 33 teleteenusega kanalipaketti (Elisa Klassik ehk vana nimega ZUUMtv), mille vastuvõtuks on vajalik teenusepakkuja Conax-vaatajakaart krüpteeritud teenuste avamiseks. MUX2 ja MUX3 multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja-, kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.^[6]
• MUX4 ja MUX6 koos MUX7-ga võeti kasutusele ametlikult 2012. aasta lõpus. MUX4 leviala hõlmas ainult Eesti mandriosa, edastades ühte telekanalit, MUX6 oli kasutuses ajutisteks testideks ja HD-ülekanneteks. MUX4 kasutamine lõpetati juulis 2015, kui uuesti võeti kasutusele MUX6.
• MUX7 ja MUX4 töötavad DVB-T2 saatestandardiga (HD kvaliteediga, vt. allpool) ja pole esimese põlvkonna DVB-T (edastab üksnes SD (standard definition) kvaliteediga pilti) vastuvõtjatega vastuvõetavad.
• MUX1, MUX6 ning MUX7 asuvad telekanalid edastavad hübriidtelevisiooni (HbbTV)^[7] lähtesignaali.

Kõik eelpool nimetatud multipleksid töötavad detsimeeterlainealas, sageduskanalid 21-48. Tulevikus on võimalik avada veel MUX5 UHF-sagedusalas (detsimeeterlainealas) ja üks üleriigiline ning üks regionaalne multipleks VHF III sagedusalas (meeterlainealas).

Kõik Eesti DVB-T saatevõrkude kaudu edastatavad televisiooniprogrammid kasutavad MPEG4 AVC (H.264) videopakkimisalgoritmi. Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalid ja osa Elisa Klassik tasulisi kanaleid edastab valitavaid DVB-subtiitreid.

DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mis kasutab efektiivsemat modulatsioonimeetodeid parendatud veakorrektsiooniga. Olenevalt modulatsiooniparameetritest võib efektiivsuse kasv olla kuni 67% võrreldes DVB-T süsteemiga.

DVB-T2 on alates 2010. aasta lõpust kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, näiteks Inglismaal (Suurbritannias), Soomes, Rootsis, Itaalias, Venemaal.

Eestis tehti esimesed testedastused Tallinnas 2010. a alguses Teletornist^[8], ametlikult võeti kasutusele üle-eestiline (v.a. Saare- ja Hiiumaal) DVB-T2 multipleks 2012. aasta detsembris. Aprillis 2013 lisandus Orissaare saatja Saaremaal. Alates veebruarist 2019 levib MUX7 kõikidest saatejaamadest. Oktoobris 2019 võeti kasutusele MUX4 DVB-T2 süsteemis, esialgu levis see Põhja-Eestis, sama aasta detsembrist kõigist suurtest saatejaamadest.

MUX7 edastab Eesti Televisiooni ETV HD, ETV2 HD ja ETV+ HD programmi 1080i/50 kõrglahutusstandardiga (suure eraldusvõimega) , kasutades H264 videopakkimisalgoritmi.

MUX4 edastab HD-standardis 10 tasulist telekanalit H265 ehk HEVC videopakkimisalgoritmiga.

Soomes opereerivad maapealse digitaaltelevisiooni võrke Digita Oy ja Anvia OY. UHF-sagedusalas edastab Digita DVB-T süsteemis A-, C- ja E-muksi ning DVB-T2 süsteemis B- ja F-muksi, Anvia kasutuses on lokaalne muks Loode-Soomes. DNA OY lõpetas VHF-A, VHF-B ja VHF-C mux’i meeterlaineala kasutamise 2020. aasta juunis, andes kanalite tehnilise edastuse üle Digitale, jäädes ise teenuse vahendajaks kliendile. DNA kasutas ainult DVB-T2 edastusstandardit.

• MUX A on reserveeritud Yleisradio Oy 3 teleprogrammi kasutusse. Lisaks neile kanalitele levib selles muksis mitu kommertskanalit, sealhulgas MTV3 ja Nelonen.
• ülejäänud muksid on kommertskasutuses vastavalt ringhäälingulubadele. Kõik koodivabad standardresolutsiooniga (standarderaldusvõimega) kanalid on DVB-T süsteemis, koodivabad HD resolutsiooniga kanalid DVB-T2 süsteemis. Tasulised SD ja HD kanalid levivad ainult DVB-T2 muksides, välja arvatud C More Max ja hübriidtelevisiooni tasulised kanalid, mis on DVB-T võrgus.
• MUX A, C ja E sisaldavad standardresolutsiooniga kanaleid DVB-T süsteemis.
• Mux B sisaldab kõigi Yleisradio teleprogrammide suure eraldusvõimega video ja Dolby ruumiheliga versioone, lisaks MTV3 HD ja Estradi HD.
• MUX D ja F edastavad tasulisi kanaleid DVB-T2 süsteemis.
• kasutuses on HbbTV ehk hübriidtelevisiooni platvorm uudiste, saadete info, lisakanalite ja järelvaatamise pakkumiseks.

Tasulised kanalid on krüpteeritud Conaxiga.

Kõik Espoo saatejaamast detsimeeteralal edastatavad programmid on heade vastuvõtutingimuste korral vastuvõetavad ka Põhja-Eestis.^[9]

• DVB-C
• DVB-S

• DVB-T2