Dürnstein

Dürnstein
	[ ˈdʏʁnˌʃtaɪ̯n ]
	Dürnstein
	Vapp
	Pindala: 16,8 km²
	Elanikke: 864 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 48° 24′ N, 15° 31′ E
	Asend Kremsi maaringkonnas

Dürnstein on väike linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Kremsi maaringkonnas Doonau jõe ääres. See on üks külastatavamaid turismisihtkohti Wachau piirkonnas ja ka tuntud veinipiirkond.

Etümoloogia

Linn on oma nime saanud keskaegselt Dürnsteini lossilt, millest see kätte paistab. Lossi nimi tuleb saksakeelsetest sõnadest duerr/dürr, mis tähendab "kuiv", ja Stein, mis tähendab "kivi". Loss oli kuiv, sest see asus kaljusel künkal, kõrgel Doonau niisketest tingimustest mäe jalamil ja oli ehitatud kivist. Kaasaegne linn asub lossi ja jõe vahel.

Ajalugu

Dürnsteini on esmakordselt mainitud 1192. aastal, kui Austria hertsog Leopold V hoidis pärast tüli Kolmanda ristisõja ajal linna kohal asuvas lossis vangistuses Inglismaa kuningat Richard I. Richard Lõvisüda oli solvanud Leopold Vooruslikku, heites Akko lahingus tema standardi müüridelt alla, ning hertsog kahtlustas, et kuningas Richard tellis Jeruusalemmas tema nõbu Corrado del Monferrato mõrva. Selle tulemusel pani paavst Coelestinus III Leopoldi kaasristisõdija vangistamise eest kirikuvande alla. Hertsog andis lõpuks kuninga eestkosteõiguse Saksa-Rooma keisrile Heinrich VI-le, kes hoidis Richardit vangistuses Trifelsi lossis.

Dürnsteini lossi hävitasid 1645. aastal peaaegu täielikult Rootsi väed välimarssal Lennart Torstensoni juhtimisel.

Dürnsteini kloostri (Stift Dürnstein) asutasid 1410. aastal regulaarkanoonikud Třeboňist ning 1710. aastast ehitati see Joseph Munggenasti, Jakob Prandtaueri ja Matthias Steinli plaanide järgi barokk-stiilis ümber. Klooster saadeti keiser Joseph II käsul 1788. aastal laiali ja läks Herzogenburgi kloostri kätte. See on kuulus oma sinise torni poolest, mis on jõelt hästi nähtav.

Kolmanda koalitsiooni sõja ajal peeti 11. novembril 1805 seal lähedal Dürensteini lahing.