Bubingapuu

Bubingapuu (Guibourtia) on igihaljaste lehtpuude perekond liblikõieliste sugukonnast.

Perekonda kuulub 16 liiki, millest 13 kasvab Aafrikas ja 3 Lõuna-Ameerikas.

Sulgudes on kohalikud ja kaubanduslikud nimed.

• Guibourtia arnoldiana (benge, benzi, bubinga, essingang, kevazingo, m'penze, mbenge, mutenye, Olive Walnut, ovang, waka)
• Guibourtia carrissoana (African Rosewood)
• Guibourtia coleosperma (African Rosewood, False Mopane, Rhodesian Copalwood)
• Guibourtia conjugata
• Guibourtia copallifera, kopaali-bubingapuu
• Guibourtia demeusei, kongo bubingapuu (African Rosewood, akume, bubinga, ebana, essingang, kevazingo, kewazingo, okweni, ovang, waka)
• Guibourtia dinklagei
• Guibourtia ehie (amazakoue, amazoué, anokye, Black Hyedua, ehie, Hyedua, Hyeduanini, ovangkol, shedua)
• Guibourtia leonensis
• Guibourtia pellegriniana (akume, bubinga, essingang, kevazingo, kevazingu, ovang, waka)
• Guibourtia schliebenii
• Guibourtia sousae
• Guibourtia tessmannii (akume, bindinga, bubinga, essingang, kevazingo, ovang, waka)

• Guibourtia chodatiana
• Guibourtia confertiflora
• Guibourtia hymenaefolia

Bubingapuu kasvab Aafrika keskosa ja troopilise Ameerika soistes ja periooditi üleujutatud metsades ning jõe- ja järvekallastel. Aafrikas kasvab ka ekvatoriaalse vihmametsa kuivemates piirkondades mägede jalamil, muu hulgas Nigeeria idaosas, Kamerunis, Gabonis, Kongos, Kongo DV-s. Kuivemates kasvukohtades Kamerunist Kongo põhjaosani kasvab eelkõige Guibourtia tessmannii, mis on kõige levinum väärispuidu toore. Gaboni niiskel rannikul on kõige levinum Guibourtia pellegriniana, mida tuntakse kevazingo nime all spooni toorainena. Kongo niisketes jõeorgudes kasvab Guibourtia demeusi. Guibourtia arnoldiana kasvab Gabonist kuni Angola põhjaosani, Guibourtia ehie Libeeriast Gabonini, Guibourtia schliebenii Mosambiigis ja Tansaanias, Guibourtia sousae ainult Mosambiigis. Kõik liigid esinevad enamasti kas üksikute puudena või väikeste saludena segametsas.

Bubingapuu kasvab 20–50 meetri kõrguseks. Ilma oksteta tüveosa kõrgus on 16–20 meetrit. Tüvi on enamasti sirge ja silinderjas. Tüve läbimõõt on 0,8–1,5 meetrit (üksikutel juhtudel ka kuni 1,8 meetrit). Tüvi on sageli tüüakas.

Maltspuit on hele, kollaka või punaka varjundiga, lülipuidust selgelt eristuv. Lülipuit on pruun kuni punakaspruun või violetjaspunane heledamate punaste või purpursete vöötidega. Puidus on vaigukäigud. Pinnal on siidjas läige.

Bubinga puit on sitke, kõva, tihe ja tugev; suhteliselt mädanemiskindel ja vastupidav putukkahjustustele. Puidu tihedus on 800–960 kg/m³, keskmiselt 880 kg/m³.

Väärispuiduna kasutatakse eelkõige Lääne-Aafrika liike – kongo bubingapuud ning liike Guibourtia arnoldiana (benge) ja G. ehie (amazakoue, anakye).

Bubingapuitu kasutatakse muu hulgas treimistöödeks; sellest valmistatakse mitmesuguseid varsi ja käepidemeid ning nipsasju. Bubingat kasutatakse muu hulgas luksuslike muusikainstrumentide valmistamisel. Bubingaspooniga on kaetud näiteks Carmen Kassile kingitud klaver. Bubingapuidust tehakse ka mööblit, parketti ja spooni.

Et bubinga puit on vastupidav, on seda traditsiooniliselt kasutatud muu hulgas raudteeliiprite tegemiseks.

Mõnest liigist saadakse väärtuslikku vaiku. Kopaali-bubingapuu vaiku (kopaalvaiku) kasutatakse lakkide valmistamiseks.