Brasiilia neegerorjad

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Brasiiliasse viidi esimesed neegerorjad 1538. aastal. 17. sajandiks oli jõutud niikaugele, et neid veeti sinna aastas sisse juba 44 000. Esimese, 1798. aastal toimunud usaldusväärse rahvaloenduse andmeil elas Brasiilias 1 582 000 orja ja 406 000 vaba mustanahalist, samal ajal kui kogu rahvaarv oli 3 250 000 ^[1].

Mustanahalised andsid suure panuse ühiskonna kujunemisse. Mustanahaliste orjade levik oli peaaegu täielikult sõltuv nende isandate liikumisest, keda omakorda mõjutas maavarade avastamine või uute taimekultuuride hindaminek.

Istanduseomanikud püüdsid kalli hinna eest ostetud mustanahalisest orjast saada maksimaalselt kasulikke jõupingutusi, mitte lihtsalt maksimumtöötunde. Sest paljud suurmaaomanikud mõistsid varsti, et kui nende teenistuses oleva aafriklase energiat väärtarvitada või üle koormata, maksab see vähem dividende kui teda hästi hoida; ja sealt mindi edasi orja ärakasutamisele eesmärgiga võtta temast nii palju kui võimalik, kahjustamata tema normaalset tõhusust. Isanda huvides oli säilitada seda tõhusust, kuna neeger oli tema kapital, tema töömasin, osa tast endast, mis annab seletust rohkele ja heale toidule, mida Peckholt nägi omanikke oma orjadele Brasiilias välja jagavat. Neegri toit Brasiilia istandustes polnud ehk iseäralik mingite kulinaarsete nüansside poolest, kuid see oli katkematu toiduallikas: maisi, soolaliha ja ubade küllus, mida see sisaldas, seletab selle kohasust raskele tööle, mida põlluorjalt nõuti ^[2]

• Pruul, Sven. Afrokultuuri kujunemise eeldused Brasiilias. (Uurimistöö)