Berijev A-50

A-50
Tüüp	Eelhoiatus- ja juhtimislennuk
Tootja	Berijev
Riik	Nõukogude Liit
Esmalend	1978
Võeti kasutusele	1985
Hetkeseis	Kasutuses
Põhikasutaja	Loend
Tootmisaastad	1978–1992
Toodanguarv	u 40
Meeskond	15
Pikkus	49,59 m
Tiivaulatus	50,5 m
Tiivapindala	300 m2
Tühimass	75 t
Maksimaalne stardimass	170 t
Mootor	4 Sovoljov D-30KP turboventilaatormootorit
Tippkiirus	900 km/h
Lennulagi	12 km
Lennukaugus	7500 km
Eelkäija	Iljušin Il-76
Variandid	Loend
Edasiarendus	Berijev A-100

Berijev A-50 (NATO koodnimi Mainstay) on Nõukogude Liidu eelhoiatus- ja juhtimislennuk (AEW&C), mis põhineb transpordilennukil Iljušin Il-76. Aastal 1978 esmalennu teinud A-50 konstrueeriti asendamaks aastast 1965 kasutuses olnud lennukit Tupolev Tu-126. Lääneblokk sai lennuki olemasolust Adolf Tolkatšovi kaudu teada aastal 1978.^[2] A-50 võeti kasutusse 1985. aastal ning neid toodeti 1992. aastaks ligi 40 tükki.

Variandid

A-50 algupärand.
A-50M – A-50 edasiarendus õhustankimisvõimekusega.
A-50U – A-50M-i edasiarendus kaasaegse elektroonika ja mugavamate töötingimustega.^[3]^[4]
Iljušin/Berijev "lennuk 676" — jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
Iljušin/Berijev "lennuk 776" – jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
Iljušin/Berijev "lennuk 976 (SKIP)" – Il-76-l põhinev raketijälgimisplatvorm, algselt mõeldud raketi H-55 katsetusteks. (vene Х-55), Kh-55, RKV-500, (NATO AS-15 "Kent") (Kh-55/65/555)
Izdelije 1076 – teadmata ülesande jaoks ehitatud mudel (toodetud 1 tk).
A-50EI – India õhuväe jaoks toodetud eksportmudel mootoriga Aviadvigatel PS-90A-76 ja Iisraeli radariga EL/W-2090.^[5]

Kasutajad

India^[6]
Venemaa — 6 töökorras lennukit seisuga veebruar 2024^[7]

Endised kasutajad

Nõukogude Liit

Kaotused^[8]

Kahjustatud droonirünnakus Valgevenes Matšulištši lennuväljal 26. veebruaril 2023^[9]
Alla tulistatud Aasovi mere kohal 14. jaanuaril 2024^[10]
Alla tulistatud Krasnodari krai kohal 23. veebruaril 2024^[11]
Kahjustatud droonirünnakus Taganrogis asuvas Berijevi lennukitehases 9. märtsil 2024^[12]

Vaata ka

Viited

↑ "А-50". Уголок неба [Corner of the Sky] (vene). N.d. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 8. septembril 2023.
↑ Hoffman, David E. (mai 2016). "Epilogue | A Note On The Intelligence". The Billion Dollar Spy: A True Story of Cold War Espionage and Betrayal (First ed.). New York City: Doubleday. Lk 525–532. ISBN 978-0-385-53760-5. LCCN 2015003370. OCLC 906798006. OL 27183902M – cit. via Internet Archive. Lk 530: In another intelligence windfall, Tolkachev was the first to alert the United States that the Soviet Union was starting to develop an advanced airborne warning and control system, or AWACS, a flying radar station. Once Tolkachev pointed it out, U.S. spy satellites confirmed it. The twenty-ton radar, named SHMEL, or "bumblebee," would be carried on a modified Ilyushin Il-76 military transport jet, with a flying disk for the radar dome, not unlike the advanced U.S. E-3 Sentry system, based on a modified Boeing 707, which was already flying.
↑ Bryansky, Max (märts 2009). "Aviation Photo #2000140 | Beriev A-50U - Russia - Air Force". Airliners.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2022. Vaadatud 3. septembril 2015.
↑ Waldron, Greg (30. detsember 2018). "Russia continues A-50 AEW&C upgrade work". FlightGlobal. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
↑ "Beriev delivered third A-50EI". Take-off Magazine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. septembril 2023. The third A-50EI airborne warning and control aircraft serialled KW3553 built by Beriev company for the Indian Air Force (IAF) under a trilateral contract was ferried from Taganrog to Israel on 8 October 2010 for ELTA to fit it with the MSA radar system.
↑ World Air Forces 2021 (pdf) (Report). FlightGlobal. 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2023. Vaadatud 9. septembril 2023.
↑ "Russia will be forced to stop round-the-clock duty of A-50 planes if another one is lost – Chief of Ukraine's Defence Intelligence". Ukrainska Pravda (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
↑ The Times: Vene radarlennukite tabamiseni viis Ukraina hoolikas planeerimine ERR 24. IX 2024
↑ Roth, Andrew; Beaumont, Peter (27. veebruar 2023). "Belarus partisans say they blew up Russian plane near Minsk". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 26. veebruaril 2024.
↑ Picheta, Rob (15. jaanuar 2024). "Ukraine claims it destroyed Russian spy plane in attack over Sea of Azov". CNN (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
↑ Axe, David. "Incredibly, The Russian Air Force Has Lost Another Rare A-50 Radar Plane". Forbes (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
↑ Ukraina võis hävitada veel ühe Vene A-50 kaugluurelennuki ERR 10.III 2024

Kirjandus

Gordon, Yefim; Kommisarov, Dmitriy (19. juuli 2015). Il'yushin/Beriyev A-50: The 'Soviet Sentry'. FlightCraft (inglise). Kd 6. Pen and Sword Books. ISBN 978-1-47382-391-4. OCLC 925303234. OL 38289944M. Vaadatud 8. septembril 2023 – cit. via Google Books.
Gordon, Yefim; Komissarov, Dmitriy; Komissarov, Sergey (10. märts 2005). OKB Ilyushin: A History of the Design Bureau and its Aircraft (Briti inglise). Hinckley, England: Midland Publishing Ltd. ISBN 978-1-85780-187-3. LCCN 2007531537. OCLC 56539257. OL 9001242M.

Välislingid

[autogenerated1-1] "А-50". Уголок неба [Corner of the Sky] (vene). N.d. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 8. septembril 2023.

[billiondollarspy-2] Hoffman, David E. (mai 2016). "Epilogue | A Note On The Intelligence". The Billion Dollar Spy: A True Story of Cold War Espionage and Betrayal (First ed.). New York City: Doubleday. Lk 525–532. ISBN 978-0-385-53760-5. LCCN 2015003370. OCLC 906798006. OL 27183902M – cit. via Internet Archive. Lk 530: In another intelligence windfall, Tolkachev was the first to alert the United States that the Soviet Union was starting to develop an advanced airborne warning and control system, or AWACS, a flying radar station. Once Tolkachev pointed it out, U.S. spy satellites confirmed it. The twenty-ton radar, named SHMEL, or "bumblebee," would be carried on a modified Ilyushin Il-76 military transport jet, with a flying disk for the radar dome, not unlike the advanced U.S. E-3 Sentry system, based on a modified Boeing 707, which was already flying.

[airliners-3] Bryansky, Max (märts 2009). "Aviation Photo #2000140 | Beriev A-50U - Russia - Air Force". Airliners.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2022. Vaadatud 3. septembril 2015.

[4] Waldron, Greg (30. detsember 2018). "Russia continues A-50 AEW&C upgrade work". FlightGlobal. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.

[take-off-5] "Beriev delivered third A-50EI". Take-off Magazine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. septembril 2023. The third A-50EI airborne warning and control aircraft serialled KW3553 built by Beriev company for the Indian Air Force (IAF) under a trilateral contract was ferried from Taganrog to Israel on 8 October 2010 for ELTA to fit it with the MSA radar system.

[World_Air_Forces_2021-6] World Air Forces 2021 (pdf) (Report). FlightGlobal. 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2023. Vaadatud 9. septembril 2023.

[7] "Russia will be forced to stop round-the-clock duty of A-50 planes if another one is lost – Chief of Ukraine's Defence Intelligence". Ukrainska Pravda (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.

[a50-8] The Times: Vene radarlennukite tabamiseni viis Ukraina hoolikas planeerimine ERR 24. IX 2024

[9] Roth, Andrew; Beaumont, Peter (27. veebruar 2023). "Belarus partisans say they blew up Russian plane near Minsk". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 26. veebruaril 2024.

[10] Picheta, Rob (15. jaanuar 2024). "Ukraine claims it destroyed Russian spy plane in attack over Sea of Azov". CNN (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.

[11] Axe, David. "Incredibly, The Russian Air Force Has Lost Another Rare A-50 Radar Plane". Forbes (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.

[12] Ukraina võis hävitada veel ühe Vene A-50 kaugluurelennuki ERR 10.III 2024

[1]