BMW Z-seeria

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

BMW Z-seeria on BMW toodetud sportlike rotsterite seeria, Z pärineb sõnast Zukunft (saksa keeles 'tulevik'). BMW Z-autosid on toodetud neljas seerias, kuue põlvkonna jooksul. Enamik Z-autodest on olnud rotsterid, samas on toodetud ka kupeesid. BMW hakkas Z-seeria mudelinimesid kasutama 1985. aastal, kui loodi BMW Technik GmbH divisjon uute autode ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.

BMW Techniki esimeseks ideeautoks sai rotster Z1, augustis 1985 andis BMW loa auto edasiarendamiseks. Augustis 1987 teatas BMW, et Z1 läheb seeriatootmisse. Z1 on elektriliste ustega, mis avanevad libisedes alla autokeresse ja eemaldatavate plastist kerepaneelidega.

Z1-mudelit toodeti 8000 eksemplaris Müncheni tehases märtsist 1989 juunini 1991, kõik olid vasakpoolse rooliga Euroopa mudelid. Auto baseerus E30 kolmandal, käiguosa pärines E30 325ilt – 2494 cm³ M20 reaskuuene võimsusega 170 hj ja Getrag 260 viiekäiguline manuaalkäigukast.

Z3 (E36/7) oli BMW esimene moderne masstoodangus rotster, mis baseerus E36 kolmandal. Autot esitleti 1995. aastal BMW videopressiteates, lisaks sõitis sellega ka James Bond filmis "007 ja Kuldsilm", mis jõudis kinodesse novembris 1995. Z3 oli esimene BMW väljaspool Saksamaad toodetud auto – autod toodeti BMW uues USA tehases Greeris Lõuna-Carolina osariigis. 1996. aastal, kui Z3 läks müüki, oli müüdud juba 15 000 autot. 1997. aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti ka kupeed (E36/8), mille disain oli vastuoluline, seda hakati tootma 1998. aastal.

Z3 oli saadaval nii neljasilindriste M43/M44 kui ka kuuesilindriste M52 mootoritega, kupeed võis saada ainult tippmootoritega (M52, hiljem M54). Saadaval olid ka sportvariandid M Roadster ja M Coupe, mida esitleti 1997. aastal. M mootorid pärinesid E36 M3-lt – Euroopas S50B32 (320 hj) ja USA-s S52B32 (240 hj).

1999. aastal läbis Z3 mudeliuuenduse, mille käigus vahetati M52 reaskuuesed välja M54 vastu. 2001. aastal uuendati ka M Roadster/M Coupe mudeleid, nüüd said need E46 M3 S54B32 mootori, mille võimsust oli aga vähendatud 325 hj-le M3 343 vastu.

Z3 tootmine lõppes 28. juunil 2002. Kokku toodeti 279 273 rotsterit (millest 15 322 M Roadsterit) ja 17 815 kupeed (sh 6291 M Couped).

Oktoobris 1997 esitles BMW Tokyo autonäitusel ideeautot Z07, mille eeskujuks oli BMW 1950. aastate rotster 507. Sooja vastuvõtu tõttu otsustas BMW autost arendada tootmisvalmis variandi. Henrik Fiskeri disainitud toodanguautot Z8 esitleti septembris 1999 Frankfurdi autonäitusel, lisaks sõitis autoga James Bond filmis "007 ja liiga kitsas maailm", mis jõudis kinodesse novembris 1999, millega täitus BMW kolme filmi leping Bondi-frantsiisiga.

Tootmine algas märtsis 2000, raamistik toodeti Dingolfingi tehases ja autod pandi käsitööna kokku Münchenis. Auto käiguosa pärines E39 M5-lt – S62 V8 mootor (400 hj) ja Getragi kuuekäiguline manuaalkäigukast. Tootmine lõppes novembris 2002, kuid 2003. aastal toodeti veel Alpina varianti Roadster V8, mis oli häälestatud rohkem grand tourer'iks kui sportautoks. Kokku toodeti 5703 Z8-t, kõik vasakpoolse rooliga (3160 Euroopa ja 2543 USA variandis), sealhulgas 555 Alpina Roadster V8-t (450 USA, 105 Euroopa variandis).

Z3 järglaseks sai Z4 (E85), mille disainis Anders Warming. Z4 oli võrreldes Z3ga suurem ja šassii oli jäigem. Auto esmaesitlus toimus oktoobris 2002 Pariisi autonäitusel, müük algas 2003. aastal. Kõik autod toodeti endiselt BMW USA tehases. Z4 jätkas algselt Z3-lt pärit M54 mootorite kasutamist.

2006. aastal läbis Z4 mudeliuuenduse, mille käigus vahetati M54 mootorid välja N52 vastu, lisaks sai uus baasmudel endale neljasilindrine N46), mudelivalikusse lisandus ka kupeevariant E86, mis oli saadaval ainult võimsaima, 3.0si mootoriga. Välja tuli ka M variant M Roadster/M Coupe, mis töötas E46 M3-lt pärit S54-mootoriga.

E85/E86 tootmine lõppes 28. augustil 2008. Kokku toodeti 180 856 rotsterit ja 17 094 kupeed. Z4M rotstereid toodeti 5070, millest 3042 Põhja-Ameerika turule. M-kupeesid toodeti 4275, millest Põhja-Ameerika turule 1815.

13. detsembril 2008 kuulutas BMW välja uue põlvkonna Z4, mida esitleti jaanuaris 2009 Detroiti autonäitusel. Erinevalt eelmisest põlvkonnast oli uus Z4 saadaval ainult allalastava kõvakatusega rotsterina (eelmised rotsterid olid riidest katusega). Tootmine koliti ümber Regensburgi tehasesse, mida oli 2007.–2009. aasta jooksul Z4 tootmiseks laiendatud. Esimestel E89-autodel olid kas N52 vabalthingav või N54 turboga reaskuuene mootor. 2011. aastal vahetati N52 mootorid välja neljasilindriste N20 vastu. Märtsis 2013 läbis Z4 mudeliuuenduse.

Viimane E89 veeres tootmisliinilt maha 22. augustil 2016, kokku toodeti 118 444 autot. Erinevalt E85/E86 ei toodetud E89-st M sportvarianti, saadaval oli vaid Z4 sDrive35is (340 hj) BMW 1M Coupelt, ainult seitsmekäigulise topeltsiduriga käigukastiga.

Pärast Toyota Supra tootmise lõppu 2002. aastal kavandas Toyota mitu korda Suprale järeltulijat. 2012. aastal alustasid Toyota ja BMW koostööd ühise sportautoplatvormi arendusega, mis pidi saama nii Toyota Supra kui ka BMW Z4 järglaseks. Z4 on taas tekstiilkatusega, kupeena toodetakse nüüd Suprat. Neid mudeleid toodetakse alates 2019. aastast Austrias Grazis Magna Steyri tehases. Mootorid tarnib BMW (kaheliitrine R4-mootor B48 ja kolmeliitrine R6-mootor B58).